Käisime täna poisiga laulmas. Tegelikult küll laulis poiss, mina kõlgutasin niisama mune, sest siis on nendega lähenevate pühade ajal vähem jamamist. Mulle meeldib, kui muna on pehme. Mitte limane, vaid ilusti keedetud nõnda, et valge on kõva, kollane aga pehme. Mu mõrsja hindab minu juures ennekõike aga kõva muna. Mine võta kinni, kellel siin õigus on.Poiss laulis ja laulis, mina muudkui kõlgutasin. Lõpuks hakkas mul valus ja kupatasin poisiussi koju. Teel möödusime puust, mille otsa neli Vsevolodi või Fedoti ennast hiljuti "bemmiga" surnuks sõitsid. Hinge puges siuke tore jõulumeeleolu. Männiku-kant ongi selline kaunis ja tervisele kasulik. Aga "bemm" on tervisele kahjulik. Jälle olen lõhkise küna ees.
Võtsin poisiraisalt ühe DVD-filmi, mida veel poest osta ei saa, sest... no mina ka ei tea täpselt, aga igatahes ei saa ja kõik. Nimi on tal "Must album", eks te varsti ise näete seda. Aga oma kompuutrisse ma seda millegi pärast tõmmata ei saa.
Suure vihaga, mis mul oma kolme meetri pikkune, mõtlesin, et põrutan nädalavahetusel Tõrvasse, sest Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja sügavad järved, you know. Pluss mingi vana sara, kus sees imetabased rauajurakad ja vana kooli räbalapuntrad.
No comments:
Post a Comment