Tuletasime pühade ajal vanade koolikaaslastega lapsepõlve meelde. Vellole meenus, et tal oli vesi põlves, aga Paulal oli vesipea!Ostsime kasti limpsi ja kolm ruumi maisikepikesi ning stiilipidu "Tagasi lasteaias" võis alata. Grandioosse avapauguna lasi Tõnu ennast täis, märjaks sai ka alumisel naril pohmelliund põõnav Silja. Siis sõime nn. talupojasuppi, missugune jälkus piimas keedetud aed- ja juurviljadest koos seisab. Oi neid lõbusaid oksefontäänikesi, mis nüüd õhus peadpööritavaid surmasõlmi tegid! Daamide pealekäimisel luges Pets ette raamatut "Musika õppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseäranis koolmeistridele ja keigile laulo- ja mängusöbradele", endal suu oksevahus.
Edasi tulid seltskonnamängud. Minu armas sõber Markomon digimuutus purjumoniks, sest oli liiga tihti ventiili reguleerinud ja peldikus viinapudelit vaadelnud. Ise vaatasin mingi seitse õlli ja pool pudelit jäledat konni, aga "Kes aias"-nimelise ringmängu ajaks olin juba mälus, sest olin ka enne pidu viinakest näinud.
Öösel põikasime "Karjast" läbi, "Rokus" läks lõpuks pilt päris eest ära. Koju jõudsin alles hommikul, kus naine mul taburetiga hambad kurku peksis. Läbi hägu mäletan, et käisin veel duši all ning siis sain jälle abikaasa käest kolakat. Sedapuhku tagus ta mul jalgrattaga roided pudruks.
Soovin sullegi kaunist töönädala algust!
No comments:
Post a Comment