Kui vastuolusid surutakse maha vaid politsei jõududega, võivad need sageneda ja Tallinnast kaugemalegi levida. Nõnda kõnõli julm foogt Sawweschar ja ähwardas usutaganejaid, et Liikumine wõib minna põrranda alla. Ja lisas see suur mees: "Ma olen rohkem eestlane kui Achenschipf või Liggi, sest meie wabariigi päälinna elanike turwalisus, terwis ja hääolu lähewad mulle palju enam korda, kui wanad nõukogudeaegsed monumendid." Koos Chaim Schebbickuga nõuab Sawwescharführer Antoniuse mäelt telgi ja aia -eriti aga Toompäält turwatara- eemaldamist, kuna needsinatsed wigurid olewat wene wägimeestele prowotseeriwa mõjumisega.
Burešini ähvardusi tasub meeles pidada, sest kord ta ju hoiatas meid massirahutuste ja tänavalahingute eest ning tema tookordne prohveteering läks täide. Nüüd vahib ka abitult Moskva poole, ent seal on endilgi jama ja peataolekut rohkem, kui iial varem. Eks metslooma kisub ikka võsa poole, nagu mõtles sulane Jaan.
Murelikuks teeb paraku hoopis eesti noorsoo lambapäisus, ignorantsus ja pimedus "rästikrindsuse" suhtes. Selle asemel, et süüvida, arutleda -kasvõi pisutki hoolida!- ,sulgevad nad oma netifoorumites teemad, mis hetkeolukorda puudutavad, kuna "mul on kopp ees!", "mind huvitab elus hoopis miski muu"; ühesõnaga on pohuism see mürk, mis lolluse ja vabameelsusega segunenult noorsoo seas prevaleerib. Peaasi, et ei läheks jälle nii, nagu paljude teadvuses meie kui orjarahva mentaliteet justkui eeldaks ja mille pärast Mihkel Mutt tänases Postimehes muretseb: "Kardan natuke, et eestlased kohkuvad ise ära oma vaprusest. Oi, me tegime neile liiga. Nii et edaspidi hakkame ikka esimesena vene keeles rääkima, ja üldse."
Monday, April 30, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment