Olen merd alati imetlenud ja temasse aupaklikult suhtunud. Meri andab, meri ottab. Praegu ka ümbritsevad mind meremaalid ja AK-s räägib Gräzin merepiirist.
Ent waata! Selsinatsel kümnendamal aprillikuu päewal 2007. Issanda aastal tuli suur needus hiiglasliku jõuwankri elik rekka taga weeredes minu õuele. Needuse saatsid mulle kauge Hiinamaa paganarahwad ja paniwad sellele nimeks "merekonteineritäis kaupa". Ja rassisin mina alandliku orjana wiis tundi, kole kaup konteineris aga ei kahanenud ega kahanenud, mis selgeste kuradi temp on. Päew weeres nõndasamuti õhtusse, minu märtrikannatused jätkuwad ka homme.
Ja waata! Sina ei peap wihkama oma isandaid, kes on kõrged Hiinamaa keisrid! Sina ei peap nurisema merekonteineri perast, mis üks Issanda suur arm ja leiwaand sinule on! Sina ei tohip merd põlata, waid pead teda austama nagu oma isandaid ja Taewast Keisriherrat!
Ega ma nurisegi, ise valisin selle ameti. Merega seoses veel seda, et kui sulle meeldib melanhoolia ja äng, siis vaata "Das Booti". Vana hää klassika, mille juurde kuulub tõenäoliselt parim (originaal)filmimusjonks.
(vt. ka: meremees, junga, pederastia, perearst, merearst, merekonnatüli, meresaun...)
Tuesday, April 10, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
No pekki ja mis ma vastu saan? Ah?
Post a Comment