Ja tabas issanda wiha wenelaste maad, sest Moskoowia kuningas Boriss heitis hinge. Se nimmetatud kuningas ristis paljusid Eestimaa ja Liiwimaa sees, ent ei käinud ise teps mitte jummala sõna järele. Oli ta nõnda suureks nuhtluseks nii ikestatud paganatele kui ka Liiwimaa noorele kirikule. Ja tuli endine Germaaniamaa mees, keda ordu tundis nime all "kagebeat", ja kes olli ka üks moskowiitide würst, ja tema nimi oli Waldemar Puttin, ning lõi Borise maha. Ja wenelasid tegid lärmi ning laulsid, sest Borris olli wäga jumalawallatu mees, kelle ainumas siht elus oli kuradiwesi elik wodka. Rõõmu tundis ka Rewali linnas taanlaste pääpiiskop Thomas Heinrich, ent rüütel Arnold jäi kurwaks.
Ent samal ajal oli Riia linna sees üks lust ja lillepiddu, sest ülipühhal Liiwimaa piiskopil Marcus Mohril olli nimepäiw. Ning oli se tähtis päw ka ordumeister Adsolfil ja mõnel muul wastse kiriku sulasel, nagu Poissikessel ja Mantaswaldel.
Wednesday, April 25, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment