Eile helistas endine koolivend, kellest ma juba mitu päeva kippu ega kõppu kuulnud polnud. Vestlesime niisama tühjast-tähjast, kusjuures tähjast selgus, et mu sõpra vaevab mure. Nimelt kuulanud ta Untsakate plaati ja tahab nüüd hirmsasti ühe teatud laulu tabulatuure. Sõna "tabulatuur" tuleb muide kreeka keelest, kus ta tähendas "taburetti", mis omakorda tuleb ladina-keelsest sõnast "barett". Samast tüvest on tuletatud ka poola-keelsed "tablett", "ballett", "menuett" ja "minett". Nii ma oma sõbrale ka ütlesin, aga kus tema! Ikka ajas oma joru, et tahan tabulatuure ja tahan tabulatuure. Andsin talle läbi rõveda sõimu vihjamisi mõista, et võin ta vabalt molekulideks peksta. Teotasin verbaalselt tema õde ja ema, kuid kasu polnud sellest midagi. Adusin, et olen mässitud millessegi hämarasse, millessegi hoomamatult võikasse. Sõber nuttis, et tal on tõesti selle laulu tablasid vaja, sest eit olla kodus väga vihane. Ma ei hakanud igaks-juhuks küsima, miks. Sõber vastas siiski: naine peksvat teda näkku, sest ta vihkab, kui mu kamraad süntesaatoril mingit pulmamarssi üha uuesti ja uuesti käiab. Naine käskinud mõni ilus lauleldus selgeks õppida.Tundsin, kuidas silmad verd täis valgusid. Virutasin telefonitoru hargile sellise mürtsuga, et hark aatomiteks pihustus. Seda ei andesta ma sulle iialgi, nn. sõber! Kuradi reptiil, pista omale Singeri masin perse! Ja tule kindlasti meiega Laidoneri ja isand Tõrsi muuseumidesse!
No comments:
Post a Comment