Sawweschar hoiatab sõnakuulmatuid!

Kui vastuolusid surutakse maha vaid politsei jõududega, võivad need sageneda ja Tallinnast kaugemalegi levida. Nõnda kõnõli julm foogt Sawweschar ja ähwardas usutaganejaid, et Liikumine wõib minna põrranda alla. Ja lisas see suur mees: "Ma olen rohkem eestlane kui Achenschipf või Liggi, sest meie wabariigi päälinna elanike turwalisus, terwis ja hääolu lähewad mulle palju enam korda, kui wanad nõukogudeaegsed monumendid." Koos Chaim Schebbickuga nõuab Sawwescharführer Antoniuse mäelt telgi ja aia -eriti aga Toompäält turwatara- eemaldamist, kuna needsinatsed wigurid olewat wene wägimeestele prowotseeriwa mõjumisega.

Burešini ähvardusi tasub meeles pidada, sest kord ta ju hoiatas meid massirahutuste ja tänavalahingute eest ning tema tookordne prohveteering läks täide. Nüüd vahib ka abitult Moskva poole, ent seal on endilgi jama ja peataolekut rohkem, kui iial varem. Eks metslooma kisub ikka võsa poole, nagu mõtles sulane Jaan.

Murelikuks teeb paraku hoopis eesti noorsoo lambapäisus, ignorantsus ja pimedus "rästikrindsuse" suhtes. Selle asemel, et süüvida, arutleda -kasvõi pisutki hoolida!- ,sulgevad nad oma netifoorumites teemad, mis hetkeolukorda puudutavad, kuna "mul on kopp ees!", "mind huvitab elus hoopis miski muu"; ühesõnaga on pohuism see mürk, mis lolluse ja vabameelsusega segunenult noorsoo seas prevaleerib. Peaasi, et ei läheks jälle nii, nagu paljude teadvuses meie kui orjarahva mentaliteet justkui eeldaks ja mille pärast Mihkel Mutt tänases Postimehes muretseb: "Kardan natuke, et eestlased kohkuvad ise ära oma vaprusest. Oi, me tegime neile liiga. Nii et edaspidi hakkame ikka esimesena vene keeles rääkima, ja üldse."

Meelis ja vürst Vjatško

Antifašistliku Liikumise valduses on dokument, mille kohaselt andsid kolmsada politseinikku sisse lahkumisavalduse, kuna ei soovinud osaleda süütute vanakeste ja rinnalaste peksmises. Ainsa "pronksiööl" hukkunu mõrvasid samuti politseinikud, nagu teatavad usaldusväärsed allikad, s.h. üks riigikogulane. Au langenud märtrile- uus Pavlik Marozov -või isegi Horst Wessel- on sündinud! Fašist Ansipi valitsuse käed on küünarnukkideni töörahva verega määritud! Tuhandete kehvikute ja tagakiusatute hääled Maardust, Lasnamäelt, Ida-Virumaalt ning isegi Kolõvani linnavalitsusest kisendavad: miks meid pekstakse, miks meid ei armastata? On igati mõistetav Savisaare mure, et äkki lahkub nüüd muukeelne elanikkond Eestist. On arusaadav Nõukogude patriootide õiglane viha Jõhvis asuva kodanliku kindralihakatise Tõnissoni ausamba ja Sinimägedes asuva hitlerlike kõrilõikajate mälestusmärgi vastu. On kiiduväärt, et astuti otsustavalt välja natsiarmeele mundreid tikkinud Hugo Bossi ja homoseksualist Giorgio Armani vastu! Nüüd üles, keda needus rõhub! Töötava klassi südamlik tänu kuulub jäägitult suurele vene rahvale!

Meie nõudmine on, et sm. Savisaar-Burešin valitaks tõeliselt vabade valimiste kaudu Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks! Elagu EKP Keskomitee peasekretär Edik Burešin! Elagu Suur Aprillirevolutsioon! Elagu igavene sõprus NSVL vennasrahvaste vahel! Eestlus ei lähe läbi!

Ura!

Üks meeldetuletus veel

Kurtna vanavaralaat järgmisel pühapäeval 6.mail

Must album & Mustad laulud

Mis ma siin ikka jaman, nagunii on see teada, et 4. juunil ilmub Loitsul uus plaat "Must album", mis punnis täis ennekuulmata häid lugusid ning kauneid päevapilte. Gurmaanile teadmiseks, et ilmub ka nimetatud plaadi limiteeritud lux-versioon, mis imetabases karbikeses ja sisaldab lisaks "Mustale albumile" ka EP-d "Mustad laulud", millel olevad lood muul viisil ei ilmugi!

Kusagil sulguvad laud
sinagi uinuta end
Ise pead laulma end magama
öö on su kaksikvend

Särevere teemaks Rada7-s

Ühesõnaga oli populaarses foorumis rada7.ee teemaks Särevere muusikaskene, mis iseenesest veider on, kuna teema algataja ise Särka hunt on ja nagu ta ei teaks, mis ja kuidas. Aga teisalt jälle äge, et niiviisi ühe käbiküla muusikaelu lahatakse. Mind ennast paraku ei seo selle asulaga enam peale ilusate ja koledate mälestuste miski, aga üritajatele: hey-ho, let`s go! Julgustuseks seda veel ka, et enivei on Paide skene ilge pussy olnud alati Särka/Türi skene kõrval. Paide on nagu mingi viis aastat muust ilmaelust pidevalt maas ja jutud sellest, nagu oleks Paide armas kena linnake, ei vasta tõele. Sellise laimu ja kuulduste levitajat karistatakse edaspidi seaduse kogu rangusega! Väike mööndus siiski: Paides on Vallimägi puhas kuld ja mingi Weissensteini koduleht on ka elukõva.

Rästik rinna peal

Issand, sa näed, aga ei mürista! Sest kogunesiwad keik need wenelaste wäed jälle Rewali linna piirama ja põhjustasid seal suuri kannatusi, häwitades tule ja mõegaga, mis ette jäi. Ja waata: ei ole Moskoowiamaalt iial ükski rahwas midagi kiiduwäärset saanud ega ole wenelased midagi loonud, mis wäärt oleks kiitmist. Ehk kui mõni ongi, siis on ta oma maal tagakiusatud ja põlguse sees olnud. Ent mis teised ehitanud ja leidnud on, seda tahawad nad põletada ja lõhkuda ja paljudele süüta rahwastele teewad nemad kurja, nimetades seda kättemaksuks omaenese wiletsuse eest. Ja on hirmus, et meie seas on kurat nimega Sawweschari Hector, kes neid selles kurjuses õigustab ning oma alamaid kurja juureks peab. Riialasi ja ristitud eestlasi kurwastab see silmakirjalikkus üliwäga ja ei jõua nemad ära imestada, miks nimetatud Sawweschar oma karja kaitsemise asemel piggem hundi nende kallale õhhutab. Ja tõuseb taewani waewatute hala ning ebaõiglusest kurnatute kisa terwel Ema Maal.

One bastard down, thousands to go...

...EHK KUDA SIBUL BOSSI UUGU POES KÄIS

Oh rõemusta, ristirahwas! Wastasiwad siis Moskoowiamaa kuningad Sawweschari hädahüüule ja koggunes keik see wenelaste wägi Rewali juurde otse Antoniuse mäele, kus asus Andreas Achenschipfi telk ja tema orduwennad, kes kui üks müür noort kirikut kaitsewad. Laulsid orduwennad ja kutsusid hardaste issanda inglit appi ning ei saanud wenelased, kuigi küll et neid tuhandeid olli, meie omadele hädda teha. Nähhes, et Kristus meie omasid kaitseb, lahkusid wenelased müüride alt ning rüüstasid koledas wihas ümberkaudseid prowintse, põletasid külasid ja röwisid eestlaste wara ning lõhkusiwad hulga häid saksa jõuwankreid. Seda nähhes raius ordumeister Andreas maha nende ebajumalakuju ja küll Sawweschar imestas, et sealt werd ei woolanud! Ja sai teatawaks ühhe krooniku -nimelt ristitud eestlase Enno Tammeri- kirja pandust, et Sawweschari õige nimi hoopis Bureschin on, mis küll üks kuradisugu elik wene nimi on olema. Wenelaste maal jäi seepääle kõik üsna waguraks, sest et nemad kui röwlid olid käitunud Rewalas ja häbbi sees piddanud tunnistama riialaste üleolekut. Ja nuttis Sawweschar ja koos temaga leinasid talle ustawad Haim Schebik, Thomas Wittzut ning paljud teised ussisoo seast. Aga wenelaste ülemkarjane Alexius on kaugel Helveetiamaal elik Schweizis hinge waakumas, mis näitab, et wenelaste määratu kurjus ei jää mitte ilma taewase karistuseta.

Zecharia Sitchin

Ning juhtus üksteistkümmend aastat tänasest päevast tagasi nõnda, et Galiitsiamaal paganate tempel elik hiis suure suitsu ja walju kärgatussega kokku warises. Se olli paik, mida wenelased Mustaks Bõleks kutsuwad ja mille seest nemad üht isewärki rammu wõtsiwad. Seal elas wenelaste jumal Atom, tema tegi neile wäge, mil "electrum" nimetuseks, mis õieti üks kuradi temp on. Ja wihastas see wäga riialaste kaitsejat issandat, kes tegi nii, et see paik tuhhaks põles. Ja tabas suur hädda ja wiletsus wenelaste maad, sest paljud said hukka wee läbi ning teised wilja läbi, kuhu sisse kurat -jänud ilmma oma templist- oli puggenud. Ning maa jäi rahwast õige tühjaks, mis õigupoolest wäga kiiduwäärt olli. Ja kurat elik Atom sai wäga kurjaks wenelaste pääle, mille pääle mõnele paganalapsele kaswas wiis kätt, teisele aga sarwed ja paljudele kehaosi, mida issanda loodu nimekirjas sootuks pole. Kõik ristitud rahwad said aga rõmsaks, sest taas näitas püha ema Maria paganatele uut ja wana, mille kohhta eestlased ütlewad "teggi säru."

Aga sai sel issanda aastal teoks, mida paljukannatanud liiwimaalased kaua oliwad oodanud. Nimelt üliwaga Riia piiskop Mohr sai Rooma legaadilt, kes õnnis neitsi Pinali Inna on, ühhe wiguri, mille pääle likuwad pilddid raiutud on. Need on üks martürium, mis jutustab piiskop Mohri ja kirikule alati ustawa Mantaswalde juhhtumistest paganate seas.

Ent wata: Rewali taanlaste foogt Sawweschar jäi kurwaks, sest et püha Antoniuse mäe pealt wiiakse ära rauast tahhutud sõjateenistuse wenna kuju, mida ordumeister Andreas Achenschipf ebajumalaks arwab. Ja mis wõib üks Sawwescharrikene suurtsugu ordumeistri wasta! Waene foogt hüüab härdaste appi Moskoowia kuningaid, et märtrite haudu ei teotataks. Sawweschar on kui üks katkutõbbi elik leprosium, mille issand kristlaste pattude karistuseks maa pääle saatnud! Ja ei wääri see libbekeel oma märatu kurjuse ja kawaluse sees püha ristimise sakramenti, waid on teeninud ainult õiglase surma mõõga läbi. Ent üks wanamutt sõnas imelise leiduse sees, mis kannab "radioolumi" nime, et nimetatud Antoniuse - kes on ülipüha- mäele, otse sakslaste kiriku ette on maetud üks kõrgest soost sõjateenistuse wend, keda hüütakse "wene offizier". Ja on samasse paika maetud ka üks naesterahwas, kes on Jeesuse waenlaste sugu elik juudarahwa tütar.

Head Markusepäeva!

Ja tabas issanda wiha wenelaste maad, sest Moskoowia kuningas Boriss heitis hinge. Se nimmetatud kuningas ristis paljusid Eestimaa ja Liiwimaa sees, ent ei käinud ise teps mitte jummala sõna järele. Oli ta nõnda suureks nuhtluseks nii ikestatud paganatele kui ka Liiwimaa noorele kirikule. Ja tuli endine Germaaniamaa mees, keda ordu tundis nime all "kagebeat", ja kes olli ka üks moskowiitide würst, ja tema nimi oli Waldemar Puttin, ning lõi Borise maha. Ja wenelasid tegid lärmi ning laulsid, sest Borris olli wäga jumalawallatu mees, kelle ainumas siht elus oli kuradiwesi elik wodka. Rõõmu tundis ka Rewali linnas taanlaste pääpiiskop Thomas Heinrich, ent rüütel Arnold jäi kurwaks.

Ent samal ajal oli Riia linna sees üks lust ja lillepiddu, sest ülipühhal Liiwimaa piiskopil Marcus Mohril olli nimepäiw. Ning oli se tähtis päw ka ordumeister Adsolfil ja mõnel muul wastse kiriku sulasel, nagu Poissikessel ja Mantaswaldel.

Kirves ja kuvalda- peenmehaaniku tööriistad

Nagu kõnelewad ürikud, wõtnud kaua enne lunastaja sündimist üks suurtsugu mees, keda Pariseks hüüti, heaks röwida ilusa Helena, mispääle Troyamaa hirrmsaid werewalamisi ja sõdu nähha sai. Ja weretasid nad see suure hobbuse Troja linna, ent rummalad linnakodanikud löödi keik maha malewa poolt, kes hobuse ses warrjul olliwad. Ja wäggistati sur hulk naisi ja ühhed torgati mõgaga läbbi ja teised wiidi ühes tugewamate mestega orjadeks. Ei olnud rahu Roma maal, nagu se kõikjal tawaks oli paganate jures enne Pühha Poja tullekut.

Aga teie alandlik tener ossales ühhel isewärki kauplemisel, mida paganate juures "occsjon" kutsutakse, ja sai rikkaliku saagi ühhe kasti näol, mis ein Patronenkast.88 on. Olgu iggawest õnnistet teutoonide maa, mis wagade ristisõitjate tarwis nisugguse pärandi on jätnud. Jummalasanna Estimaa kele sees on hää, ent etskae: üks tõhhus germaanikast ometi parrem weel!

Kuid siis tõusiwad mustad pilwed ja kaugekõnelemise massina läbi rääkis minuga sakalaste hirmus wanem Lambite, kes kui kurat Liiwimaa rahwaste seas on ja kelle Suur Isa vist kül hirrmsamas wihas loonud on. Ja küsis minult, mis putub ühhe plaadi sisse, mille pääl liikuwad pildid on. Ning läksin seepääle Katarinenhofi foogti Benthonomeusi palge ette ja sain see plaat. Ja ristiusu küljest ära kukkuja Lembito sai sepärrast rõemsaks ning kummardas omma ebajumalaid. Ning köideti mind härja selga ja küsis paganate kuningas arbudega oma jummalailt, kas tuua ohvriks mind elik härglooma. Ning arbud tahtsiwad, et minu sisse ellu jäetass, mis küll selgeste Jesuse Cristusse märk olli. Ja astus minu juure sure habbega pagan, keda Calwete Maert kutsutakse ja westlesime kirjasannast. Ja wisin läbbi pühha ristimise sakramentumi ning waimust waesed eestlased said näggijaiks.

Head Jüripäeva!

Ja ennäe: sääl läitsiwad äraandlikud eestlased suure tule Raickylas, mis kui üks märk kogu maale olli. Ja salalike wanemate õhhutuse päle heitsiwad nemad enestelt pühha ristimise sakramendi ja haarasiwad kätte, mis kuulub sõjapiddamisse juurde. Ninck koggunes keik se pagganate wäggi Rewala jures, kus üks suur lahhing asset leidis. Ent waata: säl ulatas püha Gregorius oma abbikäe ja ühhed löödi põgenema ja teisi tapeti säälsamas lõputu hulk, mis üks issandale meelepärane tegu oli. Ordu ja Liiwima kirik olliwad sellest wägga rõemsad ja tänulikud, sest alati õnnistud neitsi Maria näitas jälle, kuidas ta oma lapsi eales hädda sisse ei jäta, kuid oma waenlasi rängaste nuhhelda wõtap. Ja oma langenute auks ja issanda kiituseks ehitas ordu selle paiga pääle Susi otelli ning panni walgusephoricumi, mille õnnistas wagga Hector Sawweschar.

Ja sõnnas se waga mees baron von Wolfsauge, keda pagganad Undisillma parruniks nimetawad: "Sina ei peap liigutama se rauast ordurüütli kujju, mis püha Antoniuse mäe peal seisap! Sina peap tullema Rewali südamesse ühte spektaaklit watama, du estnische Schwein! Sest seal on ein wõiduajjaminne, kus jõuwankerid peris ilma hobbusseta kihhutama! Sinul ei peap olema teist issandat pääle minno! Slawa bogu, hail und siig!"

Neljandal juunil selsinatsemal issanda aastal

Haavad uulitsal. Surmarestoran. Emaraud. Suudelda neidu. Veealune valss. Roim Repelis. Ei kahetse midagi. Tankisõidulaul. Soomusronglase silmis. Peegli ees. Kiri kaevikust. Haige. Öölaul.

"Olin Pärnu 2. Keskkooli Jaan Kreuksi nimelise pioneerimaleva liige ja õpilaskomitee sisekorrasektori esimees. Käisime noorte kunderlastega miilitsamehi abistamas. See oli mu esimene kokkupuude mundrikandjatega. Hiljem tuli sõjaline algõpetus. Ainele pandi koolis suurt rõhku. Mäletan vahvat laagrit pärast kümnenda klassi lõpetamist..."

Also sprach Zarathustra. Ja löppetusseks lisap: lähheme nüt Roccusse joma ja feuerwerki teggema!

Wannsee konverents (saksa muinasjutt)

...ja Hans und Grete ajasiwad kurja nõiiamori ahhju, kus se lekide ses ärra põlles. Ja algas Teutonimaa pääl ein piddu ja oktoberfest und das ganze Volk rõemutses. Kurri nõidd ist hier unerwünschnt! Ja Tema Keiserlik-Kuninglik Kõrgus kirrjuddas Estima kaardi pääle "Nõiiamorenfrei".

Teid tervitavad: Valuveljo Karjavärava, Maroko Atsihh-Atsohh, Kaera-Jeanne Nürinurk ja Lembo-Ahtit Ajalehtmets-Asee-Neleauuauu-Minalähenvol-Ga-Ga.

Surmarestoran

Eile helistas endine koolivend, kellest ma juba mitu päeva kippu ega kõppu kuulnud polnud. Vestlesime niisama tühjast-tähjast, kusjuures tähjast selgus, et mu sõpra vaevab mure. Nimelt kuulanud ta Untsakate plaati ja tahab nüüd hirmsasti ühe teatud laulu tabulatuure. Sõna "tabulatuur" tuleb muide kreeka keelest, kus ta tähendas "taburetti", mis omakorda tuleb ladina-keelsest sõnast "barett". Samast tüvest on tuletatud ka poola-keelsed "tablett", "ballett", "menuett" ja "minett". Nii ma oma sõbrale ka ütlesin, aga kus tema! Ikka ajas oma joru, et tahan tabulatuure ja tahan tabulatuure. Andsin talle läbi rõveda sõimu vihjamisi mõista, et võin ta vabalt molekulideks peksta. Teotasin verbaalselt tema õde ja ema, kuid kasu polnud sellest midagi. Adusin, et olen mässitud millessegi hämarasse, millessegi hoomamatult võikasse. Sõber nuttis, et tal on tõesti selle laulu tablasid vaja, sest eit olla kodus väga vihane. Ma ei hakanud igaks-juhuks küsima, miks. Sõber vastas siiski: naine peksvat teda näkku, sest ta vihkab, kui mu kamraad süntesaatoril mingit pulmamarssi üha uuesti ja uuesti käiab. Naine käskinud mõni ilus lauleldus selgeks õppida.

Tundsin, kuidas silmad verd täis valgusid. Virutasin telefonitoru hargile sellise mürtsuga, et hark aatomiteks pihustus. Seda ei andesta ma sulle iialgi, nn. sõber! Kuradi reptiil, pista omale Singeri masin perse! Ja tule kindlasti meiega Laidoneri ja isand Tõrsi muuseumidesse!

Verimarssi

Nii ja tõeste: kui koitis kuraditosinamas aprillikuu päev, asusime kogedesse ja wenedesse ning andsime end wete meelewalda. Sest waata: ei saabu ennem rahu Liiwimaa pääle, kui issanda wiinamäe wiljapuud ka Soome paganahõimude sekka istutatud on. Sääl oli wahwa Lembit Wirumaalt ja wapper Weljo Tarbtust. Ja tuli ustaw Atso ühes oma liiwlastega ja wägew Markuswalde Rewalast. Ning tuli ühes järwalastega Mantaswalde Alempoisest ja wastristitud Nowgorodi würstitar Karjuha. Ja riputati sõjariistad üll ja kiideti lauluga Kõigewäelist, kelle hoolitsusel löödi maha kõik, mis meeste sugu ja wõeti hulgaliselt naisi wangidena kaasa. Ja wõitlus kestis mitu päewa, ent ehitanud suure masina, saadi wõitu nii Turu kui Helsingi kantside üle, ning paganate weri wärwis mere punaseks.
Ja kui me hingamisepäewal taas Püha Neitsi maale naasime, wõeti meid härdalt wastu ja helistati kelli. Weel enne, kui seesinatne päew ööks sai, kogunesid sõjateenistuse wennad Benthonomeus, Unnepewe ja Mantaswalde suursuguse rewalaste kuninga Siiliwalde kutse peale. Esitati müsteerium, mis Kõigewäelise Isa abil masinaga üles wõeti, mida paganad "kameraks" kutsuwad, ent mis selgeste issanda enese silm on. Ent wali ja kiire muusika tegi Unnepewele wäljakannatamatut piina, mistõttu waene märter kurdiks jäi ja kaaslaste pilkeid taluma pidi. Ja see kõik leidis aset suures majas, mille sees üks püüne seisab ja kus ebajumalakujude elik nukkude abil müsteeriume esitatakse. Selles majas elab ka hirmsaim paganate seast Jakob Krehm.

Rahu sinu põrnale

Ja härdas palwes pöördusin ma kõigewäggewama poole ja waata, sääl tõusis tuul ja puhhus pilwed laiali ja ma sain päikese osaksaamise sisse ja kole Hiinamaa konteiner sai kaubast priiks. Ja hüüdsid Jeeriku passunad ja langesiwad pimedusekardinad paganate pilusilmadelt. Ja rõemustas ristirahwas, et saab wabalt hingata. Nõnda sündis Issanda aastal 2007 Revali linna sees, ühes ilmatu suures aidas, mida paganate juures laoks kutsutakse.

Vahepeal käisin stuudios, kus esimese loo miksisime. Kukkus hea välja.

Kuda töö wägisi inimesest ahwipärdikut teha tahab

Olen merd alati imetlenud ja temasse aupaklikult suhtunud. Meri andab, meri ottab. Praegu ka ümbritsevad mind meremaalid ja AK-s räägib Gräzin merepiirist.

Ent waata! Selsinatsel kümnendamal aprillikuu päewal 2007. Issanda aastal tuli suur needus hiiglasliku jõuwankri elik rekka taga weeredes minu õuele. Needuse saatsid mulle kauge Hiinamaa paganarahwad ja paniwad sellele nimeks "merekonteineritäis kaupa". Ja rassisin mina alandliku orjana wiis tundi, kole kaup konteineris aga ei kahanenud ega kahanenud, mis selgeste kuradi temp on. Päew weeres nõndasamuti õhtusse, minu märtrikannatused jätkuwad ka homme.

Ja waata! Sina ei peap wihkama oma isandaid, kes on kõrged Hiinamaa keisrid! Sina ei peap nurisema merekonteineri perast, mis üks Issanda suur arm ja leiwaand sinule on! Sina ei tohip merd põlata, waid pead teda austama nagu oma isandaid ja Taewast Keisriherrat!

Ega ma nurisegi, ise valisin selle ameti. Merega seoses veel seda, et kui sulle meeldib melanhoolia ja äng, siis vaata "Das Booti". Vana hää klassika, mille juurde kuulub tõenäoliselt parim (originaal)filmimusjonks.

(vt. ka: meremees, junga, pederastia, perearst, merearst, merekonnatüli, meresaun...)

Täna ehitusmehed ei tulnud!

Tuletasime pühade ajal vanade koolikaaslastega lapsepõlve meelde. Vellole meenus, et tal oli vesi põlves, aga Paulal oli vesipea!
Ostsime kasti limpsi ja kolm ruumi maisikepikesi ning stiilipidu "Tagasi lasteaias" võis alata. Grandioosse avapauguna lasi Tõnu ennast täis, märjaks sai ka alumisel naril pohmelliund põõnav Silja. Siis sõime nn. talupojasuppi, missugune jälkus piimas keedetud aed- ja juurviljadest koos seisab. Oi neid lõbusaid oksefontäänikesi, mis nüüd õhus peadpööritavaid surmasõlmi tegid! Daamide pealekäimisel luges Pets ette raamatut "Musika õppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseäranis koolmeistridele ja keigile laulo- ja mängusöbradele", endal suu oksevahus.
Edasi tulid seltskonnamängud. Minu armas sõber Markomon digimuutus purjumoniks, sest oli liiga tihti ventiili reguleerinud ja peldikus viinapudelit vaadelnud. Ise vaatasin mingi seitse õlli ja pool pudelit jäledat konni, aga "Kes aias"-nimelise ringmängu ajaks olin juba mälus, sest olin ka enne pidu viinakest näinud.
Öösel põikasime "Karjast" läbi, "Rokus" läks lõpuks pilt päris eest ära. Koju jõudsin alles hommikul, kus naine mul taburetiga hambad kurku peksis. Läbi hägu mäletan, et käisin veel duši all ning siis sain jälle abikaasa käest kolakat. Sedapuhku tagus ta mul jalgrattaga roided pudruks.

Soovin sullegi kaunist töönädala algust!

Kuda me Kirscheniga Lõunas käisime

Vabandage väga värvipildi pärast, kuid ma sain täna siukse asja. Palju õnne mulle kõigi poolt!

Kaksikvend surm

Seesama seeme, seesama pind
on sünnitand elu ja ühtlasi sind


(...lõik Nichifor Crainici samanimelisest luuleldusest, eesti keelde säädnud Marie Under)

"Must album", juuni 2007

/.../ Siis ütles Altmetsa Arno:
"Helve, minu elu on sinu käes."
"Mis moodi?" ei mõistnud tütarlaps.
"Noh, niikaua kui sa mulle truu oled, ei juhtu mulle seal midagi, kuhu ma lähen. Aga kui sa mind petad, siis kaob minu ümbert kaitse ja ma saan surma." /.../
Nagu valu käes vääneldes kiskus lõõts end uuesti kokku, et siis jälle lahti langeda, röögatades metsikult nagu surmavalt haavatud loom. Või ka inimene? Miks mitte inimene!
"See on Arno!" käis Helvel läbi pea. Ning ta mõistis, /.../ selle korinaga lahkus Altlepa Arno elust, kust teda välja lülitas üks tõotus, mida ei peetud.

Pedro Krusten

"Eesti Pildileht", september 1943

Õhtu. Teel eesliinile tuleb vastu kurb rongkäik: kaks meest kannavad kolmandat. Nad sammuvad raskelt ja aeglaselt mööda kaevikuveert /.../ joonistades öösse ruttavale taevakumale kolm suurt inimlikku varju, nagu kannaksid hiiglased langenud kaaslast mäkke.
Vaenlase kuul oli teda tabanud laskepesas. Surm võttis jälle osa nende ühisest söömaajast sõdade ulja ja paratamatu lepingu põhjal. /.../ Homme viskavad sõbrad talle mulda kirstule ja asetavad kasepuust risti.

Rein Sepp

Untsakad 19. mail Eestis!

Käisime täna poisiga laulmas. Tegelikult küll laulis poiss, mina kõlgutasin niisama mune, sest siis on nendega lähenevate pühade ajal vähem jamamist. Mulle meeldib, kui muna on pehme. Mitte limane, vaid ilusti keedetud nõnda, et valge on kõva, kollane aga pehme. Mu mõrsja hindab minu juures ennekõike aga kõva muna. Mine võta kinni, kellel siin õigus on.
Poiss laulis ja laulis, mina muudkui kõlgutasin. Lõpuks hakkas mul valus ja kupatasin poisiussi koju. Teel möödusime puust, mille otsa neli Vsevolodi või Fedoti ennast hiljuti "bemmiga" surnuks sõitsid. Hinge puges siuke tore jõulumeeleolu. Männiku-kant ongi selline kaunis ja tervisele kasulik. Aga "bemm" on tervisele kahjulik. Jälle olen lõhkise küna ees.
Võtsin poisiraisalt ühe DVD-filmi, mida veel poest osta ei saa, sest... no mina ka ei tea täpselt, aga igatahes ei saa ja kõik. Nimi on tal "Must album", eks te varsti ise näete seda. Aga oma kompuutrisse ma seda millegi pärast tõmmata ei saa.
Suure vihaga, mis mul oma kolme meetri pikkune, mõtlesin, et põrutan nädalavahetusel Tõrvasse, sest Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja sügavad järved, you know. Pluss mingi vana sara, kus sees imetabased rauajurakad ja vana kooli räbalapuntrad.

Ketaspidur on elusitt ansambel

Passisime Markoga bussipeatuses ja arutasime õhinal, mida eelseisvast Pärnu ekskursioonist oodata. Mina soovisin tutvuda naiste paradiisiga ja kobarkäimlaga, Markot paelus peamiselt mõte mõnest räpasest litsimajast. Rüüpasime külma peletamiseks viina. Hämmastav, kui kergesti kättesaadav on alkohol teise klassi õpilastele! Marko, just kui lugedes mu mõtteid, ei vastanud midagi, kuigi teeskles, et vastab. Mul jäi vaid üle temaga nõustuda.
Bussis kabistasime plikasid ja sõime nende munavõileivad ära. Klassijuhataja jutust saime aru, et meie loodetud lustireis kipub perse minema. Marko lasi nukralt munapeeru.
Pärnus irdusime klassikaaslastest ning läksime onu Leo kahureid vaatama. Tärkav pohmell tegi meele mõruks, mille tõttu käisime Port Arturi parklas kusel. Samas andsime ühele kohalikule prillipapale vastu tatti. Tüüp imestas selle peale ka ise, miks tal on mobiiltelefon ja rahakott, kui meil on nuga! Andsime raisale veel.
Õhtul tahtsid vanemad ekskursioonimuljeid kuulda. Kiitsin põnevaid muuseume ja kaasahaaravat teatrietendust, eriti tõstsin esile Kuressaare lossi. Ema muutus valvsaks ning käskis mul alkomeetrisse puhuda. Isa hakkas pliidi peal sõrgkangi kuumutama.