Olen ilmakuulus näitleja. Õieti küll olin, nüüd on minust saanud personaalpensionär. Teatriveteranide spartakiaadidel Tahkurannas ikka kiidame mind nagu jaksame. Mina jaksan veel kõige rohkem, kuna hoian end vanuigigi vormis. Paraku olen unustatud noorema põlvkonna poolt, ei peeta mind enam meeles ei läänes, ei idas, ei põhjas, ei lõunas, ei kirdes, ei kagus, ei loodes. Ainult edelas peetakse minust lugu.
Ja nüüd siis äkki niisugune inetu lugu! Olen sattunud mängufilmi ja veel peaossa. Olen nagu sangar pornofilmis! Kuigi olen viiekümne-kordne Nõukogude Liidu meister ümber maailma ujumises ja kangelasvanaisa, olen uues filmis imikuealise prostituudi rollis. Mu vanemad hukkuvad teerulliga töötamise ohutusnõuete jämeda rikkumise tõttu. Nimelt tabab neid nälg.
Aga Suure Isamaasõja ajal olin kergelt nohune, mis tõttu otsesest lahingtegevusest osa võtmise asemal tarvitasin gallonite viisi Xymenoli. Säh sulle siis hitlerit ja berliini! Soovin sullegi head paranemist!
Saturday, March 31, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment