Haldusalalt

Endise ohvitseri tunnen ma kaugelt ära. Mis siis veel Endlist rääkida, kes ka praegu reserv-noorem-leitnanti aukraadis on. Sai presidendilt uhke märgigi rinda. Vaata, millise nurga alt tahad, Endel on igate pidi tubli mees. Lubas isegi joomise maha jätta.
Selle taustal võib muidugi veider näida, et Endel-poiss ontliku perepeana omale suurde linna armukese soetas. Priima partii: kena ja tark lesk, kelle joodikust mees ammu mulla all vihmaussidega asju ajas. Küll Endel rõõmustas, lesekese näol tuli tema ellu uut särtsu, sest päälinna daame oli ablas ja mänguline nagu kevadine hunt. Tore oli teinekord "tööasjus" armukese hubasesse pesakesse hullama sõita või üheskoos kodumaa põnevamaid paiku ja üritusi külastada. Lesk oli õnnelik vahva ohvitseri pärast- milline massaž, millised käed, missugune mees! Alguses oli lesele küll tundunud, et Endli muusikamaitse ja huumorisoon on lamedavõitu; ka polnud jõrmi meest alati saadaval. Kõigi plusside kõrval oli see siiski tühi-tähi. Endliga oli tore koos olla, armastus teeb imesid.
Nõnda kõnõli Zarathustra ja läits mõtsa vabarnid nopma.