Põrkasin postkontoris kokku naabrimutiga, kes libedal trepil juhitavuse kaotanuna vastassugupoolega kontakti otsis. Vanamutil oli jooksuaeg, inises lakkamatult ning sättis hambaproteese suhu nii- ja naapidi. Eakas kiimakott pajatas mulle nilbevõitu loo, kuidas ta ülemineva aasta ühelt pensionäride diskolt omale kavaleri leidis. Kirsturaha eest ostetud viina mängu pannes sai ta mehekese viimaks nii kaugele, et see temaga voodisse ronis. Loodetud rõõm jäi paraku üürikeseks, kuna kavalerinäss murdis vaagnaluu ning jäi vanamuti koledusest pimedaks. Naistearst öelnud moorile hiljem, et too on süütuna liiga vanaks elanud ja tema neitsinahk olevat kõva kui saapatald.Lahkusin sündmuskohalt tüki maad lollimana, kui olin sündinud. Küll ma tean neid illuminaatide vigurisi!
No comments:
Post a Comment