Old ennemuiste selline komme, et kõik sakalased kogunesivad vastlapäeval Viljandi linnusemäele, et seal liugu lasta, seakooti ja hernesuppi haugata ning sooja peeru töristada. Aga oli kord nõnda, et Revalimaal elas üks kuri parun Jebens von Rot, kellele Schwarzbergi mõis kuulus, mis asus Weg der Bauarbeitern ääres ja oma jõukust mitte häbenema ei pidanud. Ja kuulis seesinatne parunihärra, et talupojad Fellini linnas liulaskmisega omale pikki linu nõiuvad ja otsemaid käskis ta saani ette rakendada tuhat hobust ning kihutas Sakalasse. Sääl leidis tema eest linnamäe, mille nõlvadel nii sulased kui ka peremehed liugu lasksivad, valjult naersid, naljandeid vestsid ja peeretasid, nii et lumi tuiskas. Julm Jebens virutas otse tema jalge ette liuelnud maamehele piitsaga üle küüru ja kärkis:
"Sina koer ljuugu lasep!? Sina peeretap? Miks ei töötap?"
Vaene talupoeg pühkis verist nina ja liipas alandlikult eemale. Lõbus melu mäel vaikis, maarahvas kobas põues kärbikuteks lõigatud koote ja vikateid, aremad asutasid end minekule.
"Matsid!", lõugas parun ja astus kuldsest saanid välja. "Mina näitap teile, miks üks echt saksa ljuug olep!" Nende sõnade juures heitis ta õlult sooblinahkse rjassa ja peast külameestele seninägematase pardinokaga mütsi, mida ehtisid siid ja hõbetikandid. Jebens Jube tõi saaniteki alt nähtavale tohutu tammise kilbi, mis kui üks küüniuks välja nägi.
"Vaatap see Schneeboard, matsid!", hüüdis Jebens Verejanune ja ronis oma imetabase riistapuuga linnuse kõige järsema ning kõrgema nõlva veerele.
"Imetlep jetzt, koerad, kuidas isand liugu lasep!"
Öelnud nii, kargas paruniisand koos oma hämmastava leiutisega kõrvulukustavalt peeretades kuristikku, nii et aurahad tema rinnas kõlisesid ja luud murdusid. Hoog oli nii suur, et Jebens Vaeslapsekurnaja otse järve põhja sööstis. Talurahvas tundnud, et on vaba. Teatakse kõnelda, et veel Põhjasõja aegu olla selle koha pealt, kus Jebens Koletislik vetevalda vajus, kuulda kirikukellade helinat ja tasast laulu "Vetšernii zvon..." Tollest ajast pääle ei kõlba Viljandi järve vesi enam juua ning lossivaremeis hiilivat pimedatel suveöödel ringi Viljandi Volk.
No comments:
Post a Comment