Tra, need tšoidivišjoni vokaaliga tüübid teevad! Eriti veel, kui muss on ka kuld. Võtame kasvõi selle, mida juba kord siia toppisin:
Muidugi- nothing's gonna beat the original:
Ja ütleme, et sa oled omal ajal kirjutanud ja esitanud maailma kõige parema loo- arva ära, kas tulevikus (igaviku lõpuni!) sajad seda taasesitavad või ei? Muidugi esitavad! Selle juures teeb muret aint see, et äkki mõtleb Jaagup Kreem või Koit Toome ka ühel päeval sel viisil "originaalitseda". Kogemused ja järelduste tegemise võime aga kummutavad need hirmud, kuna Jaagup kuulab hoopis Bon Jovi'd ja muud paska, Koidu jaoks on see aga lihtsalt üks arusaamatu rokipläma, kui ineskarulikult väljenduda. Koidu rokituhina leevendamiseks piisab täiesti, kui klaverit paar takti püsti mängida ja sekundiks imiteerida luftikidramängijat. Ja see kõik kokku teeb rõõmu!
2 comments:
Kuid ent olgugi siiski, et kuidagi moodi ei sooviks halvustada või maha teha käesolevat muusikavalikut ehk siis niiöelda nagu maitset, peaksin tahestahtmata ilmselt siiski nõndamoodi seda paralleeli vedama/tõmbama Koidu ja Rõemudiviisi vahele, mis mõlemad mu kõrvale irmsad kuulda on. Ilmselgelt nagu võibla siis tuleb see mu udupeenest rokimaitsest, mis pole arjund melanhoolses võtmes talletatud nootidega, ent kuid ühtlasi lisaks ka samuti mind ümbritsevast nõndanimetatud zajoobannõi peavoolurockist.
Provokaator! No muidugi, arusaadav: eks Baierimaa õllevahu sees ja pratwurstide kuhilate vahel pole võimalikki inimlikku palet säilitada ning kõrgkultuurilainel püsida. Joviaalne joodeldamine ja šlaagrid on ainus muusika kuulipildujatärina ning gaasikambrites surevate inimeste karjete kõrval, millest paadunud natsionalistid vasikavaimustusse satuvad! Kas Stalingrad on ununenud? Kas Adolf Verise kolba fragment Moskva muuseumis ei ole piisav vihje?
Post a Comment