Tuli meelde oksendamise ajal, et pidin ju andma täna jälle sulle juhtnööre raske aja ja õhukese rahakotiga toimetulekuks. Tänane teema on igav, selle ütlen kohe ära. Nii et tao oma kompuuter juba kohe molekulideks!
Kindlasti on sul kaelas mingi paarikümneaastane laen ja tuhat liisingut. See on tubli, sest tark inimene võtabki kogu maas vedeleva raha üles. Paljud end lolliks laenanud kodanikud on pöördunud minu poole mureliku suuga: "Öelge, oo üllameelne saks, kui peaksin õnnetuses hukkuma, kas minu saja-aastase majalaenu ja luksusauto laenud jäävad minu laste kaela peale?" Vastan teile nüüd ja mitte halvasti!
Lugu nimelt siuke, et teatavasti muudeti pärimisseadust hiljuti nii, et pärija ei saa pärandit automaatselt, vaid võib sellest ka loobuda. See on kiiduväärt, sest kui mu vanematel oleks kaelas rõve mitmemilline laen ja nad mulladieedile läheksid, siis ma loobuksin ka hoobilt kogu pärandist. Sest vaata, ütleb ju katekismuski: sina pead jämedalt vittu saatma oma vanemate päranduse, kui ütes sellega ka ilmatu võlakoorma pärid! Ok, ühesõnaga on su lapsed põhimõtteliselt sinu keedetud sitasupist niiviisi priid. Ja arva ära, kesse on, kellele pangahärrad-provvad nüüd oma kviitungitega peale lendavad? Õige: muidugi sinu laenu käendajatele! Juhhuuu!!! Nii tulebki välja minu tänase epistli õpetussõna: kui tahad oma usaldusmehest kamraadile rämedalt türa väänata nii, et oma lapsed puutumata jääksid, tee ruttu enesetapp!
No comments:
Post a Comment