Tagalat kindlustavad Põldsepp & Salm oma kortsus ning väheke siledamate riistadega; tuuleke sahistas, et lisaks panevat veel üks orkester oma tuletrompetid hüüdma. Ühesõnaga pilgar missugune, tsirkus parsseloona, loterii-allegrii! Šašlõkk, vaadiõlu, seelikutes karud, habemega naised ja nahkmõõganeelajad! Kanged napsud ja odav armastus!Seoses üritusega saabus mu töölauale Pressinõukogus väljavõte sopalehest "Metroo", mis on avaldanud kellegi grafomaanist lausidioodi laimava sisuga veste:
"Kui Lembetu, Kaire, Alan ja mina kümne aasta eest mängleva kergusega Loitsu eostasime, polnud kellelgi meist ettekujutust, millisele tulevasele elajale me hinge sisse puhunud olime. Juba oma esimesel eluaastal sundis õel maimuke meid stuudioseinte ahistavasse embusse, mille tulemuseks sai surematu esiksingel “Tõelised kuningad”. Kannatusteraja jätkuna küüditati meid ühes tolleaegsete juhtivate Baltikumi mustmetallikoletistega turneele, mis laastas lisaks heausksete moosekantide tervisele ka Leedu, Läti ja kodumaa kauneid ning inetuid paiku.
Nende murdeliste sündmuste järel leidsid aset suuremad kaadrimuutused bändis, kui traagiliselt lahkus igavesti nooreks jäänud Alan “Kalm” Rahumeel ning üldrahvalike rõõmujootude saatel anti kinga vanale halvale rütmimasinale, keda asendasid vastavalt luu- ja lihasmaterjalist valmistatud Gates ja Atso. Värske vere ja jaheda viina pealevoolust innustununa astusime taas stuudiosse, kust ei väljunud enne, kui kaante vahel debüütalbum “Ei kahetse midagi”, mis defineeris Loitsu juured ning kujunes ühtlasi flak'n'rolli süstiku stardiplatvormiks. Kuna ekipaaži vaim seeläbi silmnähtavalt kosus, salvestati julgelt veel kontsertvideo “Reval 15.02.2003” ning EP -d “Legion Estland” ja “Raiugem ruunideks”, milledest viimane neetuks osutus ja praeguseks hetkeks juba kuus aastat ilmumist ootab. Ühtlasi mindi ka uuele sõjakäigule, sedapuhku turneele “Goat guts over Europe”, mille käigus ei jäetud kivi kivi ja korki pudeli peale üheski endast lugu pidavas Euroopa riigis. Need õppustel valatud higiliitrid säästsid nüüdsest lahinguis väärtuslikke veregalloneid, perutav rakett nimega Loits oli kindlalt meie kätes.
Uute avaruste kompamiseks salvestasime järjekordse EP “Meeste muusika” ja sama soojaga ka legendaarse albumi “Vere kutse kohustab”. Kurioossel kombel omandas uus album skandaalse aupaiste kõigest seepärast, et pühendasime selle meie arvates ebaõiglaselt jalge alla tallatud põlvkonnale ja tolleks hetkeks juba pöördumatult üleilmastunud keskmise kaasmaalase jaoks naeruvääristunud isamaa-armastusele. Äkitselt sai senini vaid põranda all toimetanud Loitsust ühtede jaoks rahvusaadete, teistele aga kõigi inimsusevastaste kuritegude sünonüüm. Plaadi ilmumise puhuks nägi ilmavalgust ka biograafiline film “Vere kutse”. Raketi lend mööda Euroopat oli muutunud pidurdamatuks, ent kontrollitud kaoseks, mille vältel ühel põgusal metsapeatusel talletati laulurahva rõõmuks veel üks kontsertvideo, mis sai nimeks “Leegion laval 12.01.07”.
Kahe aasta eest juhtisime muskelmasina taas stuudiohämarusse, sedapuhku sündisid patuöödest “Must album”, EP “Mustad laulud” ja lühifilmid “Ringvaade” ning “Monoloog”. Nagu eelmise albumi “Vere kutse kohustab” puhulgi, oli teie ees jälle uue näoga Loits, sedapuhku pühendatud väikese rahvakillu suurtele ohvritele ajaloo pööristormides. Täna on teie ees Musta Diloogia luksuslikud uudistiraažid, täna peab Loits oma kümnendat juubelit ja palub pidustustest osa saama ka sind."
Nende murdeliste sündmuste järel leidsid aset suuremad kaadrimuutused bändis, kui traagiliselt lahkus igavesti nooreks jäänud Alan “Kalm” Rahumeel ning üldrahvalike rõõmujootude saatel anti kinga vanale halvale rütmimasinale, keda asendasid vastavalt luu- ja lihasmaterjalist valmistatud Gates ja Atso. Värske vere ja jaheda viina pealevoolust innustununa astusime taas stuudiosse, kust ei väljunud enne, kui kaante vahel debüütalbum “Ei kahetse midagi”, mis defineeris Loitsu juured ning kujunes ühtlasi flak'n'rolli süstiku stardiplatvormiks. Kuna ekipaaži vaim seeläbi silmnähtavalt kosus, salvestati julgelt veel kontsertvideo “Reval 15.02.2003” ning EP -d “Legion Estland” ja “Raiugem ruunideks”, milledest viimane neetuks osutus ja praeguseks hetkeks juba kuus aastat ilmumist ootab. Ühtlasi mindi ka uuele sõjakäigule, sedapuhku turneele “Goat guts over Europe”, mille käigus ei jäetud kivi kivi ja korki pudeli peale üheski endast lugu pidavas Euroopa riigis. Need õppustel valatud higiliitrid säästsid nüüdsest lahinguis väärtuslikke veregalloneid, perutav rakett nimega Loits oli kindlalt meie kätes.
Uute avaruste kompamiseks salvestasime järjekordse EP “Meeste muusika” ja sama soojaga ka legendaarse albumi “Vere kutse kohustab”. Kurioossel kombel omandas uus album skandaalse aupaiste kõigest seepärast, et pühendasime selle meie arvates ebaõiglaselt jalge alla tallatud põlvkonnale ja tolleks hetkeks juba pöördumatult üleilmastunud keskmise kaasmaalase jaoks naeruvääristunud isamaa-armastusele. Äkitselt sai senini vaid põranda all toimetanud Loitsust ühtede jaoks rahvusaadete, teistele aga kõigi inimsusevastaste kuritegude sünonüüm. Plaadi ilmumise puhuks nägi ilmavalgust ka biograafiline film “Vere kutse”. Raketi lend mööda Euroopat oli muutunud pidurdamatuks, ent kontrollitud kaoseks, mille vältel ühel põgusal metsapeatusel talletati laulurahva rõõmuks veel üks kontsertvideo, mis sai nimeks “Leegion laval 12.01.07”.
Kahe aasta eest juhtisime muskelmasina taas stuudiohämarusse, sedapuhku sündisid patuöödest “Must album”, EP “Mustad laulud” ja lühifilmid “Ringvaade” ning “Monoloog”. Nagu eelmise albumi “Vere kutse kohustab” puhulgi, oli teie ees jälle uue näoga Loits, sedapuhku pühendatud väikese rahvakillu suurtele ohvritele ajaloo pööristormides. Täna on teie ees Musta Diloogia luksuslikud uudistiraažid, täna peab Loits oma kümnendat juubelit ja palub pidustustest osa saama ka sind."
No comments:
Post a Comment