Thursday, April 9, 2009

Head muna!

Posted by at

2 comments:

Unknown said...

Saaremaa tuntumad naispühakud on kahtlemata Püha Reet (Vaga) ja Õnnis Anneke.

Püha Ristija Johannese sünnipäeval (24. juunil) hakkas ühtäkki taevast kallama paksu verevihma. Reet, kes parasjagu kartuleid rohis, niideti jalust ja kõrged verelained mühisesid temast üle. Reet rääkis hiljem, et see oli nagu ristimine Jeesuse verega, nüüd kaitsvat teda kõikide Taevaelanike verest kootud soomussärk. „Rumalad ja uskmatud seda ei näe ja ei saa katsu kah. See hame on tarkade jumalainimeste jagu.“

Kaks kuud hiljem nägi Reet aidas Jeesus Kristuse pead, mis pandud soolalihatünni vajutuseks-raskuseks. Kanala värava külge olid riputatud Kristuse veriste peopesadega käed. Kaks inglit lendasid värava kohal õhus nagu kajakad, inglid püsinud ühe koha peal hommikust õhtuni, siis olid läinud tagasi taevasse.

Reeda kaaslane, Pähklimäe Anneke, jutustab: „Aga mina nägin jälle seda, kuidas mõisnikku ja kubjast orkide otsas küpsetati nagu silkusid. Seda oli hirmus vaadata, aga natuke hea oli ka silmitseda ja mõelda, et paras teile nüüd, kes te ei uskunud Jumalat, et saite nüüd, mida te tahtsite!“

Anneke rääkis mitmel korral Püha Neitsi Maarjaga, kes ilmutas talle suure tamme all endises hiies. Viimases vestluses käskis Neitsi Maarja: „Aga nüüd, Anneke, tee üks Jumalale meelepärane tegu! Löö see hirmus ebajumalate ohvrikivi kohe puruks!“ Anneke küsis vastu: „Aga millega ma seda teen? Kuidas? Mul pole sellist asja, millega lüüa.“

Neitsi Maarja oli käsutanud: „Löö peaga!“

„Järgmisel päeval leiti Annekese elutu keha kivi kõrvalt, leidjateks olid mõisniku lapsed, kes olid tulnud metsvaarikaid korjama. Aga kivi oli läinud Annekese nägu“ (13, 1A, 4)

Tavainimeste mälestused „pühadest naistest“ on hoopis teistsugused.

„Pähklimäe Anneke ja Seene Reet käisid talust tallu, lõhkusid uste ja akende taga, nõudes esmalt süüa, siis öömaja. Naised ähvardasid inimesi Viimsepäeva Kohtuga, sundisid inimesi pihile („Palju sul raha on?“, „Kuhu sa peitsid raha?“) ja andsid andeks patte, kui neile heldelt tasuti. Ka meeldis neile ristida nii inimesi, loomi kui ka elutuid esemeid. Kui keegi keeldus ristimisest, tehti seda jõuga. Need taevaskäijad ei mõistnud nalja,“ meenutab Triigi Aivan, elupõline kalur: „Annekesel oli selline suur rist, mille seest käis pussitera välja. Tsiuh, selline vedruga, noh."

"Ja Seene Reedal oli Jeesusega jalutuskepp, mille sees kitsas mõõk. See röövlieitede paar oli valmis Jumala nimel tapma, nad suhtusid surma kui elutöö preemiasse.“
...
Püha Reet on kahtlemata üks kuulsamaid naisi, kes Eestimaal tegutsenud. Püha Reeda (teises kirjapildis Reedu) ilmutuste täielikku kogu (kirjed koos illustratsioonidega, 321 ühikut) säilitatakse Koblenzi arhiivis; vaga Pähklimäe Annekese kohta leidub rohkesti materjale Ilsensteini Fondi raamatukogus. Religionääride elu (loe: fantaasia) piirdubki selliste teemaderingiga; seda ei saa neile ette heita – programmeeritud maailmataju pole enamaks lihtsalt suuteline. („Eesti pühakud ja imetegijad“, Mazzano Romano, 2009)

April 10, 2009 at 2:24 AM
Le Divin M said...

27 марта 2009 года, на 89 году умер Герой Советского Союза Арнольд Константинович Мери!
Вечная память!

April 11, 2009 at 6:04 AM

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)