Alates reedest (1.veebruar) pole ma enam suitsumees ja pean ütlema, et pärast 20 aasta pikkust staaži on ühe suurima elumõnu mahajätt kardetust hoopis lihtsam. Reedel oli küll pea kogu aeg tunne, et nüüd murdun, aga alatest eilsest on enesetunne hea ning suitsuisu kergesti kontrollitav.
Täna hommikul kell 10.30 lahkus Toonelateele minu viimane vanavanem, vanaisa Valdek.
:(
Täna hommikul kell 10.30 lahkus Toonelateele minu viimane vanavanem, vanaisa Valdek.
:(
Öseli ja Sworbe külastamisest on elamusi ja pildimaterjali tohutult, piirdun esialgu ainult metsaandidega.
Esimene ärevakstegev piu käis soises lohus. Maoli maas ja õlgadeni mudas solberdades sain lõpuks kätte miski toru, mida alul salamisi Faustiks pidasin. Faust ta ilmselt polnud, kuigi ega ma raiska puhastada ka ei viitsinud, sest sama mülgas palus end veel kaevata ja voila!- 5cm surmatuvi. Sellege tegelevad edasi päästeinglid.
Esimene ärevakstegev piu käis soises lohus. Maoli maas ja õlgadeni mudas solberdades sain lõpuks kätte miski toru, mida alul salamisi Faustiks pidasin. Faust ta ilmselt polnud, kuigi ega ma raiska puhastada ka ei viitsinud, sest sama mülgas palus end veel kaevata ja voila!- 5cm surmatuvi. Sellege tegelevad edasi päästeinglid.
Peale asukohavahetust leidsin oma esimese relva ja kohe saksa vindi!
15cm hülsiperse
Sibulakoored kasvavad teinekord puu otsas
Gaasimaski torbik
Hobuserihmade(???) katked, mingi vene kuulipritsi hülss ja saksa soldati habemeajamisseebi topsik
Mingi venelane
Karla superleid- 12cm miinipilduja juurde kuuluval riistakastil poseerib ilus talvekamo jäänustega kahe dekaaliga kiiver
Sõjalõpu raudkatelok
Mõned imelised 15cm hülsipoisid
Kaks tundmatut roomikulüli
Metsaonni juures oli üks Katjuša lõhki läinud
Pulja dura, a štõk maladets
No comments:
Post a Comment