Vsjo žizn ljubov i jebla

Vaatasin siin parajasti pika pilguga ühte kentsakat rohelist taldrikut ning lauamängu nimega "Eesti mälumäng" ja korraga turgatas pähe, et käes on suvine padualkoholismihooaeg. Paljud endised, praegused ja eriti just tulevased kõrid on kurtnud, et kärakapanek on väga igav rituaal. Vaatasin oma märkmeid, tuulasin isiklikus arhiivis ning tulemusi tahan nüüd pakkuda neile, kelle meelest purjus pea igav on.
Vanasti, kui Eesti loodi, jumal Saaremaal elas ja heeringas soolalastis laevade parrastesse auke tavatses närida, käis joomine ikka käsikäes pussitamiste, vägistamiste ja seltskonnamängudega. Just neid viimaseid asungi nüüd meelde tuletama.
Mäng number 1:
Mängus osalevad kaks mängijat. Mängija number üks hüppab ja kargab mööda tuba ringi ning lööb samal trummi. Mängija number kaks tõmbab nahkpüksid jalga ja hüppab aknast välja.
(Kuusalu)
Mäng nr.2:
Loosi või julma vägivallaga valitakse seltskonnast üks mängija, kes peab riidekappi pugema ja siis sealt koputama kapiuksele. Teised mängijad küsivad: "Kes seal on?" Kapisolija vastab: "Eeta jaa, vas pjannõi truug!" Teised küsivad: "Mis sa kapis teed?" Kapikoll: "Ja v skafe patamusto ja pidr!" Teised: "A misse meite persseid torgib, et sa pede oled?" Kapikoll: "Tahan nimelt kapist välja tulla ja enda seksuaalse sättumuse avalikustada!" Teised: "Nihuijaa sa tuled, värdjas pederast!" ja valavad samal ajal kapi bensuga üle ning süütavad. Kui seltskonnas on lapsi, siis võiksid nemad põlevat kappi raskekuulipildujast tulistada.
(Lümanda)
Mäng nr. 3:
Igale mängijale antakse ploom, mis tuleb tervelt suhu panna, tüki hammustamine on keelatud. Ühte ploomi on peidetud žiletitera. Selle ploomi võitnu peab pärast õnnemammu ära söömist ütlema :"Tsirr-tsirr, olen põis ja lähen Tartust Viljandi", kusjuures ütlema peab eriti hea diktsiooniga. Kui sealt verisest ja kolmeharulise keelega suust tuleb midagi sellist nagu "Vivv-vivv, o-e õiv a ä-e avvuv vivvavi", peavad teised mängijad võitjat vikatite, kootide ja rehepeksumasinatega peksma.
(Alutaguse)