Reedeöine rawk'n'rawll tegi laupäevaks tervise ja tuju väga huvitavaks. Otsustasime oma ülikallistest juppidest koostatud odavale autole hääled sisse lüüa ja põrutada Keskmaale. Enne kargasime Selverist läbi, laadisime salongi teravamaitselisi vorstikesi, keefiri ja karboniseeritud karastusjooke täis, kuna pohmell on teatavasti kõige parem kokk. Liikluskeeris neelas meid seejärel oma liiderlike lõugade vahele, oli tormine ja teavas pesemata võsavillemi karva.
Õudne, kuidas ma jälestan autosõitu, kui kõne alla tulevad pikad distantsid. Sohvril oli õnnekombel autos Popidioti uus album, mis kohe esimese looga andis lootust, et lõpuks on ka meil oma süntpopibänd, kes viljeleb siukest naiivsevõitu njuveivi, nigu näituseks Tepešm Õud nii kaheksakümnendate keskpaiku. Nii sitaks kuld lugu on lihtsalt see esimene! Aga kohe järgmisest träkist rahunesin täielikult ja sain aru, et on tegelikult lihtsalt jälle Eesti bänd, kes kangutab aastast aastasse poolkõva mussi teha, aga hitti justkui häbeneks kirjutada. Nii et kokkuvõttes ikka väga sitt plaat. Piisanuks täiesti omaaegse "Laav Valteri" ja nüüdse plaadi avaloo salvestamisest, siis oleks laiali võind minna ning terve ülejäänud ajaloo oleks melomaanid õhanud, et raisk, mis geeniused ikka, siuksed smässhitid tegid! Jõle kahju, et nad rohkem ei salvestand!
Nii et jah, kui naine lubab, jäta see plaat küll ostmata, meelelahutuseks liiga diip, hingebalsamiks liiga vonnapii. Osta parem nott ja tule laubal Nude Islandile Traakoni sünnale! Mul ostis eit ise selle plaadi ja trügib karistuseks veel Traksi prääsnikule kah kaasa, et mul elu ikka totaalne hölle oleks!
Aga see selleks.
No comments:
Post a Comment