Sain eile juua täis peaga ilmutuse. Aga pea oli mul jookisi triiki täis, kuna opereerisin järgnevate vedelikega (enam-vähem samas järjekorras ka):
viin
õll
mingi konn
jeegamaista
mingi peet.
Ilmutus ise oli aga mingis mõttes väga üldsõnaline, seega ma siin väga konkreetseks minna ei saa ning pean jätma osa nimesid enda ja issanda jumala vaheliseks saladuseks. Jumal nimelt- kesse muu!- äratas mu keset ööd nahkdiivanilt, kuhu olin peale pöörast ropsimist langenud, ja kõneles nõnda:
"Noh, vana ahv, kuda kube kärab?"
Kuna ma tol õhtul polnud kordagi suu peale kukkunud, ladusin reipalt vastu: "Oo, privet, poose moi! Tänan küsimast, kube lõriseb mul nigu nälgas hunt."
Jumal kuulas mind, pea viltu ja targad silmad niiskelt läikimas. Sel hetkel mõtlesin tahtmatult, et vahi, kurat, tark elukas, täitsa nigu saaks mu jutust aru! Jumalal oli muidugi täiesti pohui, mida ma tast sitast arvan, hakkas hoopis imelikku juttu ajama:
"Tead, kamraad, ma olen sind jälginud. Oled paras tropp, aga sellele vaatamata kõige normaalsem kutt, keda ma kunagi loonud olen. Tahan avardada su maailmapilti ja avaldada sulle muistse hiina tarkuse."
Säändse möla peale ei osand ma teha ei öhhi ega möhhi, laiutasin käsi ja hargitasin reisi. Issand läks mu erootilisest posängist eriliselt elevile ja tulistas edasi siukse tempoga, et ma pooltest sõnadest aru ei saanud, ent loo põhijooned said mulle siiski selgeks:
"Vaata, sa oled siin juba 20 aastat selles rokiskenes paugutanud ja oled kursis metaltsirkuse telgitagustega. Mida sa veel sooviksid?"
Pakkusin huupi: "No ma ei tea, surematuks tahaksin muutuda. Ja nii, et ma enam ei vananeks."
Jumal tasandas häält ja kähistas:
"Raisk, oleks ma teand, ma oleks kodust sulle paar surmavastast tabletti toond. A nahui, kui sa selle hiina tarkuse allegooria ära tabad, mille sulle kohe lausun, siis põhimõtteliselt oledki surematu. Pull on selles, et ma olen ise ka vana hevikas, mul olid kunagi pikad juuksed ja kusagil peaks mul siiamaani haaknõeltega termantiintagi alles olema. Eks ma olen ka eesti rokkareid ja artiste jälgind. Täieliku feng-shuina tuli mulle aga tõdemus, et eestimaises heviskenes on esindatud samasugused inimtüübid, nagu tavaeluski. Näiteks on teil olemas päris oma Märt Sults, tal isegi miski plaat väljas, ilge kräpp.
viin
õll
mingi konn
jeegamaista
mingi peet.
Ilmutus ise oli aga mingis mõttes väga üldsõnaline, seega ma siin väga konkreetseks minna ei saa ning pean jätma osa nimesid enda ja issanda jumala vaheliseks saladuseks. Jumal nimelt- kesse muu!- äratas mu keset ööd nahkdiivanilt, kuhu olin peale pöörast ropsimist langenud, ja kõneles nõnda:
"Noh, vana ahv, kuda kube kärab?"
Kuna ma tol õhtul polnud kordagi suu peale kukkunud, ladusin reipalt vastu: "Oo, privet, poose moi! Tänan küsimast, kube lõriseb mul nigu nälgas hunt."
Jumal kuulas mind, pea viltu ja targad silmad niiskelt läikimas. Sel hetkel mõtlesin tahtmatult, et vahi, kurat, tark elukas, täitsa nigu saaks mu jutust aru! Jumalal oli muidugi täiesti pohui, mida ma tast sitast arvan, hakkas hoopis imelikku juttu ajama:
"Tead, kamraad, ma olen sind jälginud. Oled paras tropp, aga sellele vaatamata kõige normaalsem kutt, keda ma kunagi loonud olen. Tahan avardada su maailmapilti ja avaldada sulle muistse hiina tarkuse."
Säändse möla peale ei osand ma teha ei öhhi ega möhhi, laiutasin käsi ja hargitasin reisi. Issand läks mu erootilisest posängist eriliselt elevile ja tulistas edasi siukse tempoga, et ma pooltest sõnadest aru ei saanud, ent loo põhijooned said mulle siiski selgeks:
"Vaata, sa oled siin juba 20 aastat selles rokiskenes paugutanud ja oled kursis metaltsirkuse telgitagustega. Mida sa veel sooviksid?"
Pakkusin huupi: "No ma ei tea, surematuks tahaksin muutuda. Ja nii, et ma enam ei vananeks."
Jumal tasandas häält ja kähistas:
"Raisk, oleks ma teand, ma oleks kodust sulle paar surmavastast tabletti toond. A nahui, kui sa selle hiina tarkuse allegooria ära tabad, mille sulle kohe lausun, siis põhimõtteliselt oledki surematu. Pull on selles, et ma olen ise ka vana hevikas, mul olid kunagi pikad juuksed ja kusagil peaks mul siiamaani haaknõeltega termantiintagi alles olema. Eks ma olen ka eesti rokkareid ja artiste jälgind. Täieliku feng-shuina tuli mulle aga tõdemus, et eestimaises heviskenes on esindatud samasugused inimtüübid, nagu tavaeluski. Näiteks on teil olemas päris oma Märt Sults, tal isegi miski plaat väljas, ilge kräpp.
Hillarkohvilikku tegelast ma päriselt tuvastada ei suutnud, aga küll ta varem või hiljem pinnale ujub.
Päris kindlasti on teil skenes olemas aga oma Arnold Oksmaa, mina olgu kiidetud!
Kahjuks mingeid vihjeid ma sulle ei anna, sest siis kaoks sellelt iidselt tarkuselt surmavastane vägi. Otsi, sõber, sest elu on rännak ja otsing, kus tähtis pole mitte osavõtt, vaid võit! Vot tak, plääd, aamen!"
Jumal kadus sama äkki kui oli ilmunud, jättes mu lolli näoga diivaniservale konutama. Õnneks kõrvaldas järgnev rahutu joodikuuni selle lolli näo ning taastas mu ilusa ent ülitarga ilme.
No comments:
Post a Comment