Valedetektoristide kokkutulek endises külakõrtsis, tumorrou

Huvitava avastuseni jõudis just praegu Eesti sitažurnalistika grand middle-aged man Mina. Nimelt selgub, et pääsedes linnakära ja heitgaaside lummusest, hakkab Mina iga päev kärakat panema, täna Mul juba teine päev ja homme pole muutust ette näha! Loodan siis kohtuda kõigiga, keda ootan, homme kuppelmaastiku vahel ja raskes joobes kohata!

PS: valedetektorid kaasa!

Minu eilne Victoria 1872

See konkreetne küll netiavarustelt püütud.

There were 8.5 million of these bronze British pennies minted in 1872 and it features Queen Victoria (1837-1901) on one side and on the other side is the allegorical figure of Britannia with shield and a trident which symbolizes Britain's mastery of the seas and worldwide empire. It may be worth about $1 with heavy wear to around $20 with moderate wear to maybe $60 with light wear.

Bemmimehed lendasid hirmsa mürinaga sisse

ja tõid I ilmasõjaaegse saksa plasku

Homme sinna, vahepeal käigud Türile, Võrumaale, Tartu ja kes teab, kuhu veel. Linna vist ei hakkagi enne kahte nädalat tulema, sest Savisaare vempudest on sitaauguni.

"Postimehe ajakirjaniku toodud näite peale, kuidas Kärberi 28 maja ukselt tuli plakatit eemaldades ka värv maha, vastas Savisaar, et erakond võib uue plakati panna..."

Kultuuripealinn 2011

Nostalgia EDIT

Enam ei tea, kas nutta või naerda:
EDGAR SAVISAAR JA KESKKERAKOND,
mina ja sajad tuhanded tallinnlased täname teid kogu südamest SELLE ning üldse kogu teie väärika stiili eest! Ainult seda ma luban, et kui minu kodule hakkavad mingil hetkel tekkima sedasorti nõiakirjad või näen oma strassel mõnda rohelist tegelast, siis hakkab linnavalitsuses koledaid asju sündima!

Kui joppab, siis paari tunni pärast minek EDIT

Ühesõnaga nüüd asi nii: plönn, mida siin eile presenteerisin, erines ikka kõvasti sellest, mille ma leidsin. Mu oma siiski ühepennine, pisut vanem ja pole hõbedast.

Vsjo žizn ljubov i jebla

Vaatasin siin parajasti pika pilguga ühte kentsakat rohelist taldrikut ning lauamängu nimega "Eesti mälumäng" ja korraga turgatas pähe, et käes on suvine padualkoholismihooaeg. Paljud endised, praegused ja eriti just tulevased kõrid on kurtnud, et kärakapanek on väga igav rituaal. Vaatasin oma märkmeid, tuulasin isiklikus arhiivis ning tulemusi tahan nüüd pakkuda neile, kelle meelest purjus pea igav on.
Vanasti, kui Eesti loodi, jumal Saaremaal elas ja heeringas soolalastis laevade parrastesse auke tavatses närida, käis joomine ikka käsikäes pussitamiste, vägistamiste ja seltskonnamängudega. Just neid viimaseid asungi nüüd meelde tuletama.
Mäng number 1:
Mängus osalevad kaks mängijat. Mängija number üks hüppab ja kargab mööda tuba ringi ning lööb samal trummi. Mängija number kaks tõmbab nahkpüksid jalga ja hüppab aknast välja.
(Kuusalu)
Mäng nr.2:
Loosi või julma vägivallaga valitakse seltskonnast üks mängija, kes peab riidekappi pugema ja siis sealt koputama kapiuksele. Teised mängijad küsivad: "Kes seal on?" Kapisolija vastab: "Eeta jaa, vas pjannõi truug!" Teised küsivad: "Mis sa kapis teed?" Kapikoll: "Ja v skafe patamusto ja pidr!" Teised: "A misse meite persseid torgib, et sa pede oled?" Kapikoll: "Tahan nimelt kapist välja tulla ja enda seksuaalse sättumuse avalikustada!" Teised: "Nihuijaa sa tuled, värdjas pederast!" ja valavad samal ajal kapi bensuga üle ning süütavad. Kui seltskonnas on lapsi, siis võiksid nemad põlevat kappi raskekuulipildujast tulistada.
(Lümanda)
Mäng nr. 3:
Igale mängijale antakse ploom, mis tuleb tervelt suhu panna, tüki hammustamine on keelatud. Ühte ploomi on peidetud žiletitera. Selle ploomi võitnu peab pärast õnnemammu ära söömist ütlema :"Tsirr-tsirr, olen põis ja lähen Tartust Viljandi", kusjuures ütlema peab eriti hea diktsiooniga. Kui sealt verisest ja kolmeharulise keelega suust tuleb midagi sellist nagu "Vivv-vivv, o-e õiv a ä-e avvuv vivvavi", peavad teised mängijad võitjat vikatite, kootide ja rehepeksumasinatega peksma.
(Alutaguse)

Trumpets of madness

Smell the perfume of death
the pouring rain, decaying leaf
Electric storm, blood infected by
the ultimate madness of Black Metal

Measure, measure, measure
learn and rearrange
Satisfaction without pleasure
kiss and kill at once

Keep it on the move
onwards to apocalypse
What the fuck you're waiting for
türa sa vahid, raisk

(Sorts)

Tänasest algas puhkus

Rõõmurohke päeva puhul kasvatas korvivirn omale viienda korruse selga, laual on hõrgud palad ning külmikus härmas kärakad. Olukorra pidulikkust tumestab Morrissey, kelle lugu pean homme stuudios sisse mängima, mistõttu jääb raske joove täna ja tuumapohmell homme olemata. Kurb!

Kõigile Eesti Vabariigi ministeeriumitele, riigiametitele ja Tartu linnavõimudele

Täiesti putsis, mis kultuuriinimeste Mekas toimu:
rõve porno!

DJ Tõelilililililit homme Mammastes!

Sorry, Liliputh, ma ise ei saa kahjuks su ja Erksi überkütet tšekkima tulla, pean koolis peale tunde paari üleannetu tütarlapsega arsti mängima.
PS: kas see nõme tüüp su kõrval, kellel mingi külmkapi mootor kaenlas, on värvipime? Et sinised viikarid ongi tema nägemus tresskõudist roosa-must? Tervita Virksi, tšau!

Järgmisest nädalavahetusest

Tõenäoliselt reede-pühapäev (mitte nüüd, aga nagu öeldud, järgmisel nädalal) asun siin. Nii et võta piiksuja ja magamiskotikud kaasa ning lenda peale!

Uttiv egnim!!

Nagu halb unenägu! Ja no ausalt öeldes: sitta siis sest ühest keikkast või tuurist üldse, eks ole neid basildonlasi nähtud ka juba korduvalt, aga ilge sitt oleks, kui nüüd maailma parimal laulikul tõesti kole surmatõbi külges.

Turunduse kõrgpilotaaž või labasuse tipp?

Ma siin olen mõelnud, kuidas oma müüdavat kola atraktiivsemaks teha, aga mõistus täitsa otsas (pole teist kunagi õieti olnud, ent nüüd ikka päris perses). Hinnad asjadel niigi naeruväärsed, olen kuulus hiigelkahjumiga kaupleja. Päästerõnga viskas keegi salapärane osta.ee peepvain ja mina kirjutan sellisele strateegiale kahe käe, kahe jala ja meeleldi ka suguliikmega alla, sest see on lihtsalt nii proff! Osta.ee peaks oma reeglitesse sisse viima kohustusliku punkti, et kõiki kaupu tuleb pildistada julmade pimmide hargivahel, vastasel juhul hiigeltrahv pluss inkassovärdjad pluss mürgisüst pluss seks farmikaabrjeliga.

Esrep ho

Oh perse :(

Pust vsegda pudetj jebla

On vast päev! Kõigepealt muidugi see, mis teeb mulle suurt rõõmu, kuna rõõmustan alati kõige rohkem just teiste inimeste õnnetuste üle. Eriti, kui nad veel ilmsüüta on, nagu antud juhul minu vaimne õpetaja ja aususe kehastus Reiljani Pillu. Teiseks on kohutavalt hea meel, et isake Putin andis lõpuks ometi ametliku käigu ajaloovõltsijate vastu võitlemisele. Loodetavasti kaevatakse Arnold Meri nüüd uuesti maa seest välja ja pannakse juhtivale ametikohale vabariigi ülemnõukogus, Eestisse tulevad sõbraliku Russlandi sõjaväebaasid ning Keskerakonna delegatsioon sõidab Moskvasse, et paluda meie vastuvõttu õnneliku NSVL-i koosseisu. Omalt poolt andsin natukese aja eest üritusse panuse sellega, et põletasin kogu riiuleis leiduva fašistliku kirjanduse, arreteerisin naise kontrevolutsioonilise tegevuse eest ning lõin kodus pioneeriorganisatsiooni, kuhu esialgu kuuluvad mu poeg ja kass.

Miks ma juuksed nulliga maha ajasin

Eilse päeva vedelesin letargilises unes, olin kui diivanile kinni kasvanud. Seega pole ime, et pidin üllatusest lolliks minema, kui täna netist eurovisioonivõitja pilte nähes taipasin, et võit tuli Eestisse. Ja veel kelle poolt! Raisk, ma ei teandki, et Ken Saan laulumees on ja pedede palaganil osales!!

Tondipoisid 80 aasta, 1 kuu ja paari tunni eest

Aga nüüd laua alla võtt!

Palju õnne, Draconic!

Või kuda sind õieti kutsuda tulekski- Tragikoomik?, Dr. Agony?, Drakowiezc? Igatahes hammustame homme su terviseks krakovi vorsti ja draakoni kommi, vihume krakovjakki ja rüüpame peale va elurõõmuveekest.

Tehtud Ööstis

"You cunt" ja "Trumpets of madness" siit.

Terminaator sittus hinge

Vaatasin hiljuti netist Trähviku laulja pilte. Paaviani kohta on tal jube vähe karvu, ent silmad on see-eest kenasti ninajuurele koondunud ja naha all on vähemalt paar tonni plurtsuvat pekki. Vaatasin ja vaatasin, lõpuks langesin vist transsi või vähemalt sügavasse hüpnoosi. Sellises koomasarnases olekus ei imestanud ma põrmugi, kui selle eluka foto mind ühtäkki kõnetas: "Ee, tõ, patsan, menja smotris stoli?"
Kuna ma pekinäo nime ei tea, siis vastasin nii: "Da-da, gospodin artist! Ja fen nomer odin!"
Paksu silmad sulandusid seepääle üheks, imekombel ei moodustunud neist kokku mitte suurt, vaid endiselt pisike sea silm. Ise sõnas: "Aa, ah tak! Toše hotšes bõt takoi?"
Mina vastu: "A kak že, konežno!"
Põis siis ütles targasti: "Hotšes bõt kak ja- ne treniruissja!"
Vaatasin, et situatsioon hakkab banaalseks muutuma ja tulin transist välja. Aga nii palju sain küll inspiratsiooni, et lähen nüüd ja võtan Hessist kaks kõige suuremat ja mürgisemat einet. Endale, näkku.
*
Aga nüüd pean välja valama oma vahkviha, mida tekitasid täna sina, va Kreemi Jaagup. Türa, lasti su uut lugu täna raadiost ja ma pidin peaaegu südari saama: sa vana kalts oled tuima näoga võtnud Bruce Springsteeni selle radio-loo rifi, isegi ühtegi meloodiamilligrammi pole vaevunud muutma!! Vittu!!! Korraks veel mõtlesin, et äkki sa teed sitta nalja ja oled vanameistri superloost eestikeelse kaveri teind, a huiat oled! Olen siiani su toimetamisi vaikides talunud, sest viibin pidevalt ülitugevate rahustite ja hullusärgi mõju all, ent nüüd aitab. Kultuuriministeeriumisse ning Springsteeni esindajatele saatsin juba kirja ära, lähipäevil annan Kaposse ka avalduse sisse. Ära võta isiklikult, aga muusikasõprade enamiku arvates võiksid sa oma kandle endal pähe puruks lüüa ja tootvale tööle üle minna. Nii et parem palka kümmekond hääd advokaati, sest rahva pahameel pole sul mingi netisolvang!

25. mail

Paistsin täna silma sellega, et ei keeranud pliidil gaasi kinni ja grillisin nii suure pajatäie hääd tatart söeks. Pott, mille häbinäoga tsillitpängiga likku panin, ja muidugi ennekõike meie pere ainuke naisterahvas, kiitsid tegijat, s.t. meistercock mind.
Pooleteist nädala pärast algab õnneks puhkus, mis tähendab esialgsete plaanide kohaselt üht kontsertit Riias, külaskäike mitmesse maakohta ning loodetavasti ka arutut mullas sonkimist lõunarindel. Viimase kõrvale käib kahtlemata ohter viinusk, nii et ole siis valmis mu setumaist pleissi külastama ja võta piiksukark kaasa!

Poriherpsed ja hepat-riinud

Eile tegin siin maha Popidioti uut albumit, täna vaatasin kuulutustetulpa ja jäi silma, et nimet' tudengibänd esineb Dave Gahani sünnipäevapeol Rokus. Noo, fain fo' mii, vai natt, mõtlesin. Veel jõudsin mõelda, et kus nüüd alles rõemustan naisukest selle uudisega, ent siis alles märkasin ürituse kuupäeva. See raibe langeb kokku Trakowi Worsti sünnipäevapilgariga, mis tähendab, et jääb tore annus populaarteaduslikku lollust kuulmata-nägemata, kuna peab reoveesüsteemis see aeg viina järama.
Unustasin öelda, et kättemaksuks naisele ostsin talle Zetode plaadi ("näe, kallis, siin sulle emadepäevaks lilled ja üks hea plaat" või midagi sarnast ma sinna juurde popsusin), hää teist endal autos või käraka kõrvale kuulata. Kättemaksuks endale ostsin aga kogumiku "Nad võitlesid isamaa eest", millel teevad häält legendaarsed Lõuna-Igaunia süldibossid eesotsas Toomas Anni ja Toivo Nikopensiusega. Laulavad oma sumedate vanakooli vokaalidega sõdurilaule, kahjuks pole ümbrisel sõnagi, kus ja millal lood salvestatud (ise kahtlustan Tommi Zorgkomiteest, sest vähemalt Annit on ta stuudios piinanud küll). Ära seda plaati mingil juhul osta, päris kehv.

Kõbus vanapaar Airi ja Juri Member

Reedeöine rawk'n'rawll tegi laupäevaks tervise ja tuju väga huvitavaks. Otsustasime oma ülikallistest juppidest koostatud odavale autole hääled sisse lüüa ja põrutada Keskmaale. Enne kargasime Selverist läbi, laadisime salongi teravamaitselisi vorstikesi, keefiri ja karboniseeritud karastusjooke täis, kuna pohmell on teatavasti kõige parem kokk. Liikluskeeris neelas meid seejärel oma liiderlike lõugade vahele, oli tormine ja teavas pesemata võsavillemi karva.
Õudne, kuidas ma jälestan autosõitu, kui kõne alla tulevad pikad distantsid. Sohvril oli õnnekombel autos Popidioti uus album, mis kohe esimese looga andis lootust, et lõpuks on ka meil oma süntpopibänd, kes viljeleb siukest naiivsevõitu njuveivi, nigu näituseks Tepešm Õud nii kaheksakümnendate keskpaiku. Nii sitaks kuld lugu on lihtsalt see esimene! Aga kohe järgmisest träkist rahunesin täielikult ja sain aru, et on tegelikult lihtsalt jälle Eesti bänd, kes kangutab aastast aastasse poolkõva mussi teha, aga hitti justkui häbeneks kirjutada. Nii et kokkuvõttes ikka väga sitt plaat. Piisanuks täiesti omaaegse "Laav Valteri" ja nüüdse plaadi avaloo salvestamisest, siis oleks laiali võind minna ning terve ülejäänud ajaloo oleks melomaanid õhanud, et raisk, mis geeniused ikka, siuksed smässhitid tegid! Jõle kahju, et nad rohkem ei salvestand!
Nii et jah, kui naine lubab, jäta see plaat küll ostmata, meelelahutuseks liiga diip, hingebalsamiks liiga vonnapii. Osta parem nott ja tule laubal Nude Islandile Traakoni sünnale! Mul ostis eit ise selle plaadi ja trügib karistuseks veel Traksi prääsnikule kah kaasa, et mul elu ikka totaalne hölle oleks!

Aga see selleks.

Ilusat milfidepäeva!

Vähe sellest, et venelased surnuaial satanistlikke riitusi läbi viisivad, Padari Tanel pani isegi mind võpatama

ääähhhh

Kuidas pildistada oma kodulinna

Imevad need, kes on mingil alal ülikõvad tegijad, ent järeldavad sellest automaatselt, ja muidugi täiesti valesti!, nagu oleksid nad pädevad kaasa rääkima ka kõigil muudel teemadel, mis suuremas või kitsamas ühiskonnas ette tulevad. Imevad need, kes lasevad aeg-ajalt välja paista, kui kodus nad on mujal maailmas toimuvas, oma kodus aga jäävad suht imiku tasemele. Imevad ka need, kes on võimetud vastutama ja õigesti otsustama, ent kõigis raskustes ja enda poolt kokku keeratud sitas süüdistavad ikkagi oma kaaslaseid. Imeb jõhkralt ka see, kui keegi on solvunud su peale, et sa temale tänulik pole koos elatud aastate eest, kuigi ta ise need aastad sinu jaoks täielikuks põrguks tegi. Ja kokkuvõttes imeb lihtsalt lollus, õieti küll see, et inimesed tänapäeval oma ürgrumalust ei häbene ning seda täiesti kontekstiväliste ja tarbetute infokildude valdamise taha üritavad peita. Eriti kurb variant on, kui inimene vananedes mitte (elu)targemaks, vaid lauslolliks keerab. Siis ei aita ei hää sõna ega vali noomitus, ei peened vihjed ega puustjapunaseks, ei solvumine, ei kurtmine, ei miski. Ja eks ole ju ka inimeste valuläved erineva kõrgusega, mõni veiderdab pool elu külalolliga kaasa, sest arvab end koos klouniga õnnelik olevat, teine kergitab juba esimese külameeste naeruturtsaku peale kübarat ja haarab häbipunast lõkendades matkakepi. Kole raske on ainult öelda, kumb just õieti talitab, sest igal on kasutada vaid üks võimalus, samasse jõkke pole võimalik kaks korda astuda.
*
Aga pildistada võib näiteks nii.

Eestlased Heidelageri 3. ringis

Pantokraator pole mitte etnoproget rammiv nähtus, vaid arusaamatult sitt bänd lihtsalt. Et seda taibata, ei peagi seda kaheksakümnendate eesti roki halvimat klišeed kuulama, piisab täiesti, kui lugeda-kuulda bändi nime: Pantokraator. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on tegemist ilmselt kõige lollima sõnaga, saati siis veel bändi nimena. Ja kui sa ikka ei usu, siis pane silmad kinni ja kujuta ette, kuidas Lauri Saatpalu oma nina-tõrrekaga lausub: "Panto, lihtsalt Panto." Mina olen seda kahjuks raadio vahendusel kuulnud ning ilmselt ei parane sellest läbielamisest mitte kunagi. Ma olen omal ajal paraku peale sattunud ka mingile telesaatele, kus räägiti Pimedate Ööde Filmifestivalist. Filmid kui madal kunst mind ei huvita, saade ka ei huvitanud. Lihtsalt sattusin pulti plõksides sellele peale. Saate juht oli muidugi Saatpalu, kes parajasti ütles: "Pöfffff", kusjuures midagi ilgemat ma pole ei hiljem ega enne seda kuulma sattunud.
Eelnenud juttu palun siis tõlgendada kui P-bändi vastse albumi arvustust, kriitikat ja reklaamiteksti.
*
Tegelikult tahtsin puudutada veel proosalisemaid valupunkte. Nimelt avastasin eile Tagadilt naastes, et keegi värdjas oli korteriukselt uksesilma ära kruttinud!
Teine häda oli täna, kui naine maalt linna tagasi tuli ja kohe mulle töö juurde helistas: "Sul siin mingid naised käinud? Kelle kõrvarõngas see siin kapiserval on?" Perse, mul käisid küll mõned joodikud külas, aga ühtegi tussi nende seas polnud. Kõrvarõngas oli kapil lebanud teadmata aja, mina polnud seda aga märganudki. Nii et äkki keegi on joomise käigus siukse imeliku ripatskõrvaka ära kaotand, kus tilpnevad nagu kergelt ovaalsed rõngakesed. Pilti ma teha ei viitsi. Kui tundsid enda rõnga ära, siis helista mu naisele ja ütle, et ta ei pablaks, et seal polnud armastuse ja tunnetega midagi pistmist, puhas kepp aint. Ja siis võid rõngale järgi tulla. Sissepääs 0,5l Laua.

Restauraatorite päev

Perse, raisk, eile läks ikkagi joomaks (viin+õlu) ja segi peaga oli vaja ka Tripperisse minna. Tervishoiu seisukohalt oli eilne õhtu muidugi letaalne, muus osas lihtsalt parmaatlik. Aga täna oli meeltparandav Kurtnas käik, mis päädis pildil oleva Erkennungsmarke, ühe õllepudeli ja ühe raamatuga.

Tutvustame veel meie metalskene raudvara

Enne, kui entsüklopeedilise dokumentaaliga jätkame, põgus ülevaade homsest ilmast:

Siin väike näide sellest, kuidas kuulus multiinstrumentalist vend V. ilma torupilli või imeflöödita kõlab:

Suur mõtleja, viski- ja kokandusspets:

Meretagused asjad

Mind paneb imestama, et üleeile joodud tervisenapsud praegugi tunda annavad, tervis pole ikka veel päriselt naasnud. Veel rohkem imestan aga, et napi tunnikese eest helises telefon ja sealt kostus Saaremaa elukapteni Karluti hääl, mis teatas, et nimetatud isik täna õhtul mulle kosja tuleb. Sitta kah, tulgu!

Kristlik sõnum

Sain eile juua täis peaga ilmutuse. Aga pea oli mul jookisi triiki täis, kuna opereerisin järgnevate vedelikega (enam-vähem samas järjekorras ka):
viin
õll
mingi konn
jeegamaista
mingi peet.
Ilmutus ise oli aga mingis mõttes väga üldsõnaline, seega ma siin väga konkreetseks minna ei saa ning pean jätma osa nimesid enda ja issanda jumala vaheliseks saladuseks. Jumal nimelt- kesse muu!- äratas mu keset ööd nahkdiivanilt, kuhu olin peale pöörast ropsimist langenud, ja kõneles nõnda:
"Noh, vana ahv, kuda kube kärab?"
Kuna ma tol õhtul polnud kordagi suu peale kukkunud, ladusin reipalt vastu: "Oo, privet, poose moi! Tänan küsimast, kube lõriseb mul nigu nälgas hunt."
Jumal kuulas mind, pea viltu ja targad silmad niiskelt läikimas. Sel hetkel mõtlesin tahtmatult, et vahi, kurat, tark elukas, täitsa nigu saaks mu jutust aru! Jumalal oli muidugi täiesti pohui, mida ma tast sitast arvan, hakkas hoopis imelikku juttu ajama:
"Tead, kamraad, ma olen sind jälginud. Oled paras tropp, aga sellele vaatamata kõige normaalsem kutt, keda ma kunagi loonud olen. Tahan avardada su maailmapilti ja avaldada sulle muistse hiina tarkuse."
Säändse möla peale ei osand ma teha ei öhhi ega möhhi, laiutasin käsi ja hargitasin reisi. Issand läks mu erootilisest posängist eriliselt elevile ja tulistas edasi siukse tempoga, et ma pooltest sõnadest aru ei saanud, ent loo põhijooned said mulle siiski selgeks:
"Vaata, sa oled siin juba 20 aastat selles rokiskenes paugutanud ja oled kursis metaltsirkuse telgitagustega. Mida sa veel sooviksid?"
Pakkusin huupi: "No ma ei tea, surematuks tahaksin muutuda. Ja nii, et ma enam ei vananeks."
Jumal tasandas häält ja kähistas:
"Raisk, oleks ma teand, ma oleks kodust sulle paar surmavastast tabletti toond. A nahui, kui sa selle hiina tarkuse allegooria ära tabad, mille sulle kohe lausun, siis põhimõtteliselt oledki surematu. Pull on selles, et ma olen ise ka vana hevikas, mul olid kunagi pikad juuksed ja kusagil peaks mul siiamaani haaknõeltega termantiintagi alles olema. Eks ma olen ka eesti rokkareid ja artiste jälgind. Täieliku feng-shuina tuli mulle aga tõdemus, et eestimaises heviskenes on esindatud samasugused inimtüübid, nagu tavaeluski. Näiteks on teil olemas päris oma Märt Sults, tal isegi miski plaat väljas, ilge kräpp.

Hillarkohvilikku tegelast ma päriselt tuvastada ei suutnud, aga küll ta varem või hiljem pinnale ujub.

Päris kindlasti on teil skenes olemas aga oma Arnold Oksmaa, mina olgu kiidetud!

Kahjuks mingeid vihjeid ma sulle ei anna, sest siis kaoks sellelt iidselt tarkuselt surmavastane vägi. Otsi, sõber, sest elu on rännak ja otsing, kus tähtis pole mitte osavõtt, vaid võit! Vot tak, plääd, aamen!"
Jumal kadus sama äkki kui oli ilmunud, jättes mu lolli näoga diivaniservale konutama. Õnneks kõrvaldas järgnev rahutu joodikuuni selle lolli näo ning taastas mu ilusa ent ülitarga ilme.