Püha Jakup ütles: "Ära situ verd, paren maladoi! See, et terve päeva rõvedalt tuiskas, ei loe midagi. Esmaspäeval on super suveilm, võid vabalt palja šlangiga tööle minna!"
Kuna olen väga vaga ja usklik inimene, siis ei hakanud ärgates riietumisele aega raiskama. Aknast välja vaadates ja kilomeetrikõrguseid hangi nähes muigasin endamisi, sest teadsin- see on kuratlik silmamoondus. Kui prohvet Jakov lubab sooja suveilma, siis nii ka on!
Õues võttis kohe esimesena külm munad ära. Järgmisena oli jaol tuhandeaastane naabrimutt, kes röövis mult ka süütuse. Sitta kah!, mõtlesin, munad ja süütus läinud, nahui mul seda arugi pähe vaja on. Samal hetkel jäingi peadpidi mööduva lumesaha alla. Oli küll kirjeldamatult valus, ent mu jaoks suht pohui, sest uskusin ikka veel vankumatult apostel Kreemi õpetusse.
Ühest mööduvast autost, mille mark oli "kollane" ja väljalaskeaasta "Saksast toodud", kuulsin oma veriste kõrvadega muusikat. Oli, nagu laulnuksivad issanda inglid mulle hoosiannat ning helisenuksivad taevased tsimblid! Imeilus!
"Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole ime...", sillerdasid sulnid lauluread läbi lumivalge õhu ja tonnise saha poolt purustatud kõrvade mu meeltesse.
Mu usk sai kinnitust, leidsin taas jõudu edasi rühkida läbi koerakusekollaste ja soolapruunide hangede. Ei pett mind vaga Jaagup, kuulutas mulle unes tõde!
Tänan sind, Jaagup Kreem selle kaumi kogemuse eest!
No comments:
Post a Comment