No mai tia nüid. Inimestel on ikka kombeks tähtsusetiud asju unustada, võõrastele muredele niisama moe pärast kaasa noogutada ja vahest lihtsalt ülimalt pealiskaudne olla. Aga elu toimub ka enda ninaotsast kaugemal, see dramaatilisena tunduda võiv fakt inimkonna algusest peale tõestamist leidnud. Siiski tulevad elumärgid meie endi egopimeduse piiride tagant alati meile šokeeriva, solvava ja üldse kirjeldamatult sita üllatusena. Nii ka mulle täna, kui tuletati meelde ühte teatavat kappi. Fuck it!
Aga pealkirjana kasutatet tiitliga raamatut hakkasin täna üle 15 aasta jälle lugema. On vast raamat, igal leheküljel klomp kõris ja udu silmas!
Te kõik loodate, aga te keegi usu!
No comments:
Post a Comment