Ja-jah, nii on! Täna hommikul, enne kukke ja coitust, kui ma alles voodis aelesin nagu siga aganikus, avaldas sängi veeres käed puusas röökiv eit mulle saladuse:
"Tea, kas härrake täna kabjad alla kah kavatseb võtta? Kell juba kümme, mul loomad talitatud!" Teesklesin surnut, ent ka see ei aidanud, sest meie tares ollakse koolnute ja kodukäiatega harjunud. Pealegi otsustas just sel hetkel deserteeruda mu alakeha, kes reeturlikult kärgatas ehk populaarteaduslikult väljendudes peeruga mu elusolekust märku andis.
"Ah sa kult, raisk! Või veel sittuma, elajas! Marss parsilt maha!", käratas naine vastuvaidlemist välistaval toonil. Puigelda polnud mõtet, lisaks tabas mind hästisihitud jalahoop kuklasse. Kuigi sellest matsust meelmärkuse kaotasin, hüppasin kohe veriste linade vahelt välja ning võtsin vaatamata murdunud selgroole valvelseisangu. Suust kukkusid mõned hambad ning pool keelt, äkitselt ei-tea-kust ilmunud süüfilis kangutas silmnäolt ka nina. Mu inetust väljanägemisest solvunud naine tõi esikust mu roostetanud mõõga, millega avas mu kõhuõõne, kust vupsasid välja lõbusad soolikapoisid ning kusagilt roiete vahelt piilus ka kelmikas kopsuvähk.
Ühesõnaga ütles mulle miski, et naisega on midagi väga viltu. Mis täpselt, seda see miski ei öelnud.
"Tea, kas härrake täna kabjad alla kah kavatseb võtta? Kell juba kümme, mul loomad talitatud!" Teesklesin surnut, ent ka see ei aidanud, sest meie tares ollakse koolnute ja kodukäiatega harjunud. Pealegi otsustas just sel hetkel deserteeruda mu alakeha, kes reeturlikult kärgatas ehk populaarteaduslikult väljendudes peeruga mu elusolekust märku andis.
"Ah sa kult, raisk! Või veel sittuma, elajas! Marss parsilt maha!", käratas naine vastuvaidlemist välistaval toonil. Puigelda polnud mõtet, lisaks tabas mind hästisihitud jalahoop kuklasse. Kuigi sellest matsust meelmärkuse kaotasin, hüppasin kohe veriste linade vahelt välja ning võtsin vaatamata murdunud selgroole valvelseisangu. Suust kukkusid mõned hambad ning pool keelt, äkitselt ei-tea-kust ilmunud süüfilis kangutas silmnäolt ka nina. Mu inetust väljanägemisest solvunud naine tõi esikust mu roostetanud mõõga, millega avas mu kõhuõõne, kust vupsasid välja lõbusad soolikapoisid ning kusagilt roiete vahelt piilus ka kelmikas kopsuvähk.
Ühesõnaga ütles mulle miski, et naisega on midagi väga viltu. Mis täpselt, seda see miski ei öelnud.
Homme, kui taevataat veel elupäevi annab, lähen Surmametsa ega välju sealt enne õhtut.
No comments:
Post a Comment