Sunday, June 22, 2008

Eilne post oli mul 666.!

Ega ma muidu praegu vaeva ei näeks, aga Metsalise arvust tuleb üle saada, aamen.
Täna tegin Surmametsas täispika tööpäeva. Emake Maa paotas kahjuks oma tussi suht nirult, välja tuli ainult jama: sibulate surmakäbi, lahinguväljade peategelane mürsukild, lennuki pardapritsi lindilüli ja hoomamatutes kogustes sibulvindi moona. Kogu kupatus lendas igaveseks ajaks vetevalda. Kahju on kolmest roomikmassina lindilülist (neist kaks ühesugused, üks erinev), mille olin sunnitud metsa jätma, kuna nad ilgelt rasked on. Kohta on praktiliselt võimatu leida ja fotokat mul kaasas pold. Jääb vaid loota, et olid pärit miski veneaegse metsatraktori alt.

Ajasin täna oma eile streikima hakanud naise garaazhi kanali peale, et kaadervärgile altpoolt pilk heita. Kuna ma ise tehnikamees pole (olen nimelt CD-käpp), kutsusin pooled külamehed adekvaatset hinnangut andma. Teine pool külameestest on pederastid, neid polnud mõtet paludagi. Kuna kanali ehitasin omal ajal vastava omaenese mõõtudele, siis üle ühe naabrimehe korraga sinna ei mahu, masinistid sisenesid ühekaupa. Esimesena läks võistlustulle Radion, kes tagasitulles verd sülitades teatas, et on võidelnud omal ajal külg külje kõrval Euroopa parimate sõduritega, aga sellist djavolli, nagu mu baaba, nägid tema silmad küll esimest korda! Rahvas aplodeeris, tehti uued panused ning turmtulle heideti koledasti vastu punniv Värdi. Garaazist kostis paar plahvatust, Värdi kaotas mõistuse, tervise ja juhiload. Sanitarid kandsid välja linaga kaetud kanderaami. Tabloole ilmusid numbrid "2:0" minu naise kasuks. Egas midagi! Kuigi vabatahtlikke ega kaskadööri eriharidusega masiniste kusagilt võtta polnud, tuli liisku heida. Fortuuna ei naeratanud sedapuhku Gavriilile, kes kuigi külalollike, tabas hetke tõsiduse kohe ära ning rebis omal jalad alt. Naised-lapsed naersid end oimetuteks, ent loll Gavriil tõugati siiski verehõngulisse garaazi. Enneolematu elegantsiga lahvatas hale puitehitis lausleekidesse, õnnetu Gavriilike paiskus vedela pasa- ja hakklihamassina kosmosesse ning kõige tipuks väljus sellest armagedonist minu naisuke, nüüd tundmatuseni tuunitud. Lõin neiukesele hääled sisse, tegin õuel uhkelt paar ringi ning paiskusin elu kiirteedele. Mu naisuke töötas jälle nagu kellavärk!
*
Selline kena Ardenni tõugu hobuse hiigelkabjaraud ehib ühe Lõuna-Eesti maja ust

Homme Võrru, kus hea inimene mulle ühe kena asja annetab. Ja Võidupüha puhul tahaks paarile Vabadussõja ausambale küünla panna.

Ja palju õnne sulle sünnipäeva puhul, õeke!

No comments: