Oh elu elukest! Ostsin viimase Terrorizeri, sest vaatasin, et seekord pikk intekas Ihsahniga ja tema lugu plaadil kah. Ega's midagi, trügisin kassirajakate liiva- ja toidukottidega koju ja uhasin erutusest peaaegu ejakuleerides plaadi massinasse. Aga ma pold arvestanud, et seekord on Õõvakomm eriti magus saanud! Esimene lugu seekord Opethilt, bändilt, mis mind never pole kottind, sest neil kombeks pehmelt öeldes keskpärast sitta nooti raiuda. Nüüd aga trossid teind ühe üllatavalt hea loo! Ihsahni vikerviisid on plaadil kohe teisena, kontrast saundi osas jõhker, 1:0 Opethi kasuks. Aga muusikaliselt Ihsashn ikka sitaks hüva asja teind (vahepeal ta ka igasugust käkki kokku keeranud vanale Emperori fännile, nagu ma olen). Üldse sedapuhku päris huvitavat mussi sellele salatplaadile sattund, vahest olen pidanud plaadi peale esimest kuulamist vastu sitamaja seina molekulideks peksma.
Aga ära nüüd kõike puhta kullana ka võta. Sellist kulda, nagu oli The Vision Bleak ühel varasel Fie Kändil, pole vist mõtet loota. Ja kui juba jutt saksa gootikutele-kotikutele (no sakslased said ju meie meestelt tappa nii I kui II ilmasõjas) läks, siis leidsin, et nende kidramehel on veel üks duo-bänd nimega Noekk, mis kirjelduse järgi julm ülipuhas kuld tundub olema.
Õnnitlen palavalt ka sm. Putinit ja kõiki tema kaasmaalaseid julma suhusaamise puhul hispaanlastelt! Eks nüüd tuleb Naši šamaanil ka kadunud Francost Beeltsebul välja kupatada.
No comments:
Post a Comment