Thursday, October 2, 2008

Tõrva Ühispank Suure Isamaasõja päevil


Ja-jah, nii ta tõesti oli! Olin siis noor mees, mul ei kasvand veel vunts ega seist see tahakeeramise riist. Hiljem sai minust metsavend ja veel hiljem med-õde, kuna läbisin soovahetusoperatsiooni. Loll olin, et liigivahetust ette ei võtt!

Tegelikult kargasin ringi jälle võõrastes eludes. Imelik, et osad inimesed peavad blogi, aga ligipääs sellele on juhuslikule külalisele blokeeritud! Sellised pihkurid ja sitanuusutajad võiks oma sitased lalinad üldse kodus kuhugi vihikusse kraapida, kui nad neid võõrale näidata ei taha. Ja muidugi võiksid nad ennast kohe kiiresti ka bensuga üle leotada ja tule otsa panna. Oleks siis, et neil toimub oma "päeviku" lehekülgedel midagi sitaks ägedat, erutavat või häbenemist väärivat, a hui see nii on! Türa, ma lähen nii närvi praegu, et pean minema kööki külmkappi peksma! No mai tia, ok, äkki mõni ongi nii loll, et ei taha, et võhivõõrad tema pooletoobiste laste ja peldikunäoga abikaasa fotosid näeksid, aga nahui sa vitt topid neist siis üldse blogikeskkonda!?! Värdjas raisk! Selleks on igasugu albumid, lae oma sitta sinna nõrkemiseni ja harilikult saad sinna juurde oma haigeid mõtteid ka juurde kirjutada. Ja siis saada link oma tuttavatele, kellega sul ahvil minge ilge inner circle on, ha-ha! Ega see mind ei peakski tegelt nagu kottima kuskilt otsast, aga sitt plahvatab iga kord perses, kui satun mõnele siuksele lehele, kus nõutakse mingit ilget ägedat salasõna ja sitta. Et mu jutt ei tunduks lahmimisena, siis toome näite ka. Siin mingi aeg tagasi figureeris üks algaja blogija eit. /.../ EDIT, sest selle eide kirjeldus tundus mulle endale ka pärast liiga räige :D /.../ Ja kus siis kukkus blogima! Tra, valus ahv, ma muud ei oska öelda. Ok, sitta kah, õigekiri on mõnele peenemalegi tegelasele suht tundmatu ala, aga sel elukal puudus ka võime mõelda. Ma ikka vahest lugesin ta följetone, istusime kohe terve perega arvuti ees ja hirnusime nii et viina loksus viigipükstele! Seal olid umbes sellised sissekanded nagu "olen väsinud" või "laps magab ja söö" või siis parematel päevadel lausteaduslikud nagu näiteks "koer haugub". Ja siis ühel koledal päeval oli mu kirjanduslikel pooltundudel kriips peal, sest inimkehasse vangistatud kärbes pani oma lehe parooli alla! Oi, kuidas ma alul nutsin, siis tagusin otsmiku vastu lauaserva veriseks ja siis nutsin veidi veel. Jaa, sellest ma enam päriselt ei taastunudki.
Aga kui juba siin kirumiseks ja mõõdutundetuks lahmimiseks läks, siis ei saa jätta puudutuamata ka ühte teist liiki blogisid, mida esindab ainult üks inimene maailmas. Ei hakka siin viidet andma, a ta mul siin ikka korduvalt hammaste vahel old. Ma ei saa ikka kuidagi üle ega ümber sellsitest postitustest, mis kordavad tuima järjepidevusega mõnd päevapoliitilist või sotsiaalset valupunkti, aga alati lootusetult hilinenult ja stiilis "aids on paha", "kollane ajakirjandus on kollane" või "poliitikud on mölakad". Aga aitäh sulle sellegi eest, võib olla mõni koolieelik ammutab just sinu haaravatest kirjutistest jõudu astuda vastu meid ümbritsevale juutide vandenõule ning rahavõimule. Tõesti, tuhat tänu ja ole meheks!

A nüüd head ööd, tõmba nahui siit!

No comments: