Thursday, October 30, 2008

Hello, my jewish friends!

Siig. Hai. Ahvenas.


Naljakas on see, et nii kui täna oma esimese posti, mis sisaldas vihjet viinajoomisele, avaldasin laiadele töötajate hulkadele, helistas mulle isa ise, kellel teatavasti puudub kodus internetiühendus. Jah, nii ja tõesti, ja küsis minult püha isa, et milla me mussi teeme. Aamen.
Pold mul, patusel sitakotil, talle muud kosta, kui et ombe pääv vötame möned peendembad armoonjad elik meloodjad ette. Ja saab vast ilmarahvas seda imet ja miraakelt näha, mis lollaka Muuga suvilarajooni neetud pinna pääl sündib. Aamen.
Olgu Essuke kiidet, et nönna hüva rüüpe välla mötli!

Lunastaja, ...

...sa oled ilge tropp küll, aga oled ikka viimaste aastatega vähemalt üritanud paraneda. Ja selle järgi ma ütleks, et tegemist on väga ok ja täiesti terve mehega, kui ei teaks.


Nädalavahetus algas praegu

Seoses sellega, et majandus on putsis ja meie leivaisad in ilged türapead in corpore, tehti meie töönädal nüüd 32-tunniseks. See tähendab seda, et vorst ja või tuleb ära unustada ning leiba ennast tuleb hakata saepurust ja sitast küpsetama. Esmaspäeval viin oma perse turule, loodetavasti pakub ostja vähe normaalsema mekiga leiba.
Ent nagu ikka, leidub ka selles loos oma suhkrutükk, mis on kahtlaselt viina maitsega ja rüütatud punakorgilisse putlisse. Jah, ühest korralikust annusest lauakast oleks patt ära öelda!

Monday, October 27, 2008

Armastuse õpetus


Meie majja veab posti Jacky Chani moodi pilung. Täna tõi sellise kirja:

"Tervisi toimetuseperele!

Hurraa!, ma pole elu sees žurnalisti näinud! Appi!, issver!, tõesti- hurraa! Vaatasin just Tuuli Roosmaa saadet, kus oli tore lugu.
Üks eit tegi kepiringi mingi kutiga ja jäi täkukese juurde öömajale. Hommikul läks kutt tööle. Eidele ütles, et asjatagu see rahulikult edasi, aga kui lahkub, jätku telefoninumber, sest tahaks teinekord äkki veel taha keerata. Eit muidugi käis sital tüübi kvartiiras, aga sitajunn va reo ei läind veega alla, vaid jäi kangekaelselt kuselainetele hulpima. A no ega eit pold ka eila sündind- koukis junni kilekotiga potist välja. Noh, et kui ära läheb, võtab pasapalgi kaasa. Kahjuks märkas ta tükk aega hiljem, et oli kilekoti sitaga siiski tüübi korterisse unustanud. Tüüp talle enam kunagi ei helistatud.
Mul tekkis selle taustal puhtalt meditsiini valdkonda kuuluv küsimus: kas see tüüp oli värdjas?

K. K. Häda
Murastest"

Vastab armuafääride spets dr. Cott:

Siin me näeme klassikalist juhtumit, milliseid ikka elus ette tuleb. Teie küsimus noormehe vaimse tervise kohta on igati õigustatud. Kahtlemata on ebadžentelmenlik jätta saatuse hoolde naisterahvast, kellele te möödunud ööl olete julmalt pekki lõhkunud. Aga lauslollus on jätta tähelepanuta sellist armusignaali, nagu kotti sittumine. Kamoon, debiilik, sa ei teand siis vä, et loomariigis saadab emasisend alati kepikutse välja kusega. Inimene on teatavasti kaugelt keerukam organism, tema signaali peabki kandma hoopis peenem mehhanism, milleks antud juhul oli käsivarrejämedune läikiv sitajunn! Tule teavas appi, kui tuim tükk on eesti mees! Vanasti, kui armastust tõesti pühaks peeti, oli meie maal komme, et kui sitt maha kukkus, siis võeti see üles ja anti matsudes musi. Ei olnud harvad ka juhused, kui talupoeg sitast nii pööraselt lugu pidas, et sellele lisaks suudlemisele ka sealsamas tite treis. Lastest on ju nii palju rõõmu! Et sitaga midagi halba ei juhtuks, situti teoorjuse päevil üldse püksi. Sitt oli püha, sitta armastati ja samas ka kardeti. Sitale ohverdati kariloomi ja noori tüdrukuid.
Nii et pole kahtlustki, et teie poolt kirjeldatud noormees on kõige tõupuhtam värdjas ja mölakas.

Sunday, October 26, 2008

Wednesday, October 22, 2008

CEKPETHO




Kaks kõva ajaloo hõnguga trikoloori. Hõng nii vänge, et silmagagi näha (eriti esimesel, linasest riidest lipu puhul- rebend siin, teine seal, paar uhket mensulärakat ka ilu pärast).



Tuesday, October 21, 2008

Pede vorst naitmeea: tussidega natsid

Religioosne kogemus


Laupäeval Laulasmaa rannas tõmbas vinge tuul mind läbi. Olin ise rumal, sest poleks pidanud nii väljakutsuvalt seal luidetel seisma: läikivad kummisaapad jalas ja metallidetektor õieli.

Eile lõi töö juures üks häda teise järel välja. Komberdasin nagu sant, kõik liigesed tegid põrguvalu.

Täna öösel murdis tormiraisk rõdu kaudu tuppa, ent õnneks mind ei leidnud, sest olin ettenägelikult magama heitnud elutoa põrandale.

Ärkasin harjunud ajal, et tööle minna. Pea käis ringi, kehast puudus jõud. Äkki kuulsin mahedat baritoni:
"Kuhu sa kretiin omaarust lähed?"
Mõtlesin, enne kui ütlesin: "Tööle, auväärt isand!"
Ise muidugi kahtlesin, kas mind kõnetas Barry White või Keitsi bändi ööbik Spunk. Vaatasin ringi ja nägin, et diivanil istub hoopis Hesus Jehhovovitš Hristos ise! Jeesusele mu vastus ei meeldinud ja ta sõnas mind samal ajal suitsukoniga sihtides:
"Pikali, munn, kuskile sa ei lähe!"
Koni tabas mind paremasse silma, oli väga valus. Solvunult astusin siiski korterist välja ja suundusin bussipeatusse. Teel krabasid mind tormise tuule nähtamatud käed, terve kere valutas, süda pööritas. Sain äkki aru, et ilmaaegu üritasin Jeesusega vägikaigast vedada, ega inimene ikka massina vasta saa!

Keerasin otsa ringi ja astusin kodu poole tagasi. Tuul tõukas mind tagant nagu vene sõduri tääk Gulagi vangi.

Jõudes tuppa varisesin oimetuna voodisse, kus kohe delirioossesse unne suikusin. Unes nägin, kuidas hambuni relvastatud Jeesus pühapäeval Tori kirikut ühe Kabli kandi pagana eest kaitses.

(Joptvaju Matteuse evangeelium)

Monday, October 20, 2008

Sunday, October 19, 2008

Heroine


Ei old punaarmeelase teenistus meelakkumine

Igal pool kippusid sind suudlema pederastidest talupojad ja vabrikutöölised. Kuna külanaised ja töölisklassi baabad olid koledad kui rongid, siis polnud ime, kui lihtsad harimatud mehed siredaid sõdurpoisse õnneks võtsid. Paljud noored soldatid tulid rindelt tagasi invaliididena. Ei, neid ei tabanud alati vaenlase kuulid ega granaadikillud, ent oma enda rahavusest tööinimeste pastajanna vinnas väntadest nad siiski ei pääsenud.

Kodanlikus eestis pöörati sõdurite sugulisele tervishoiule suurt tähepanu

Saturday, October 18, 2008

Tripperi saamise puhul



Vaala ja jõhkra püssi tango Sularaha Jussi laulu saatel:




Tapperi avamise puhul


Iidsest Narvast tuli karbiidikarp, missuguses hoiti kütet keskel olevale lambinärakale. Pudeli nimi on graveeringut uskudes Hein. Aga äkki lihtsalt kuulus selle nimega soldatile?

Friday, October 17, 2008

Rõõmu osakond





Noormees on õigel teel



Ma ei taltu ikka veel







Huvitav, miks kas või üks neist jumalinimestest ei võiks näiteks Rabakal esineda?

Tuesday, October 14, 2008

Joptvajumatt







Kahju kohe!: Morbid Angel oli tänavu Tuskal, aga mina mitte :(

Monday, October 13, 2008

Laosta end nüüd!


Ükspäev koputati meie korteri uksele. Avasin, kuna olin kindel, et ukse taga pole kedagi. Ai plääd, küll pettis ära- korterisse pressis end inimene, kellel olid käes mingid paberid ja sugu oli tal naine! Tahtsin minema joosta, ent jalad olid mul nagu vatist ja kinni sai sai preili mul natist! Ilma peenutsemata tegi tundmatu heategija mulle ettepaneku:
"Värdjas, võta kohe Credit24-st viiskend tonni laenu!"
Mis mul üle jäi, võtsin. Selleks tuli mul alla kirjutada tervele reale paberitele, mida ma eelnevalt seaduse järgi läbi lugeda ei tohtivat. Mul polnud põhjust salapärase võõra jutu õigsuses kahelda, sest mu ehmatusest higist otsmikku jahutas tema külm Magnum. Et asi lihtsam oleks, vormistasime paberid nii, et laenuraha kantakse otse tema kontole, tagasi maksan seda aga mina. Kusjuures intressid on elajalikud! Kui autogrammide jagamine ja muud formaalsused läbi, hakkasid külakurnajaga kaasas olevad töömehed korterist mööblit välja vedama. Ei halastud isegi kolmekümne aasta tagusele spordiloto peavõidule, kaunile karupruunile sektsioonkapile. Huvitav, mille taha ma nüüd edaspidi naise eest pudelit peidan? Nõnda kulgesid õdusad õhtutunnid, olin hoobilt vaene ja tervele maailmale võlgu. Lahkudes ütles lõbus pangandustöötajate delegatsioon mulle:
"Türa, nii vähe asju sul sital oligi vä!? Rüüpa hapet, peldik!"
Sain veel hüvastijätuks hea paugu peksa ning meeleolukas laenunõustamine oligi lõppenud.

Credit24 toetab kultuuri, sporti, haridust, vallavaeseid ja põllumajandust. Tegelt ka, ilma irooniata- võta mingi kakskendviis tuhhi neilt ja lähme kasiinosse!

Kriegshuren


Esimese ilmasõja aegne saksa turist Saaremaal

Eesti soldati mollid Lätimaa maapõues



Eesti soldat Saaremaal

Saturday, October 11, 2008

Und ei tule


Aga uudistades kompuutri vahendusel ringi inimeste peades ja hingeelus läheb sitt sapiga segamini ning tahab plahvatada. Huvitav, millest see tuleb, et inimesed kuulavad sitta muusikat ja on selle üle veel uhked? Või miks nad uhkeldavad sellega, et on lugenud täiesti idiootset raamatut? Ega asi pole praegu selles, kas ma hindan asju objektiivselt või subjektiivselt. Asi on põhimõttes ja endale tõe tunnistamises. Seda, et mina absoluutselt alati ülimalt objektiivne olen ning kõiges vaid selgetele faktidele tuginen (jäädes seejuures täiesti erapooletuks!), teab igaüks, kellel kupli all peale viliseva tuule ka midagi tahkemat leidub.
Niisiis- asi on vaid põhimõttes ja tõe jalule seadmises. Kui te edaspidi mõnes foorumis näete, et keegi uhkeldab mõne uue muusika- või raamatu- või filmielamusega, võtke sealsamas kohe sõna ja saatke see uhkeldaja putsi. Tallake ta sõnnikusse. Isegi kui teile vastatakse ümberlükkamatute tõenditega, mis kinnitavad teie lollust ja vaimupimedust, ärge alistuge, vaid ajage oma joru edasi. Minge julgelt isiklikuks, soovitan pikemalt mõtlemata verbaalselt oponendi emale ja õele taha keerata ning isa piidriks sõimata. Kui see ka ei aita, vastake edasistele teievastastele rünnakutele lühidalt stiilis "munniimeja!", "värdja pask!" vms. Ähvardage, valetage julmalt oponendile igasugu jõledaid omadusi ja tegusi juurde, peaasi- ärge alla andke.
Loota, et loll jätab nüüd näiteks uue Metallica või Kaiser Chiefi albumi ostmata ja hakkab näiteks Puissance'i või Bain Wolfkindi armastama, ei tasu. Loll jääb lolliks. Ei ole meditsiinile teada küll ühtki juhtumist, kus feng-shui pask oleks inimest paremini tervendanud kui näiteks Wolandi või Ostapi tegemised.

Selline noorsoo kultuuriline hetkeseis eestlaste maal 2008 Anno Domini.

I'm always ten miles ahead