Aga no muidugi, mis sul sest!, sulle anna ainult huvitavaid esseid lugeda! Tulles su soovile vastu avaldan üht-teist Prunny käest saadud staalini-aegsetest naistekatest.
*
Maanaine nr.2, veebruar 1941:
Memm!
Memm, oma memmeke, kas oled kuri,
et aitasin kaasa, et kodanlus suri?
Miks pilgus sul ähmast, varjatud valu,
sul, kel polnud mõisa, vaid kehvikutalu?
/.../
*
Praegu on meil käimas ülemaaliselt traktoristide kursused, millest osa võtma on rutanud umbes 300 naist. See on uus tööala, mis on avanenud meie naisele tänu Nõukogude sotsialistlikule korrale, kus naine on mehega üheõiguslik mitte üksnes seadustähe järgi, vaid ka tegelikus elus. Neil kursustel meie naine täiendab kõrvuti mehega oma poliitilisi teadmisi, õpib tundma traktori mehhanismi, sellega töötamist, et siis hiljem täisväärtusliku oskustöölisena harida meie põldu ja seega aidata kaasa meie põllumajanduse produktiivsuse tõstmisele.
*
Tänu Punaarmeele võime meie rahus ehitada edasi oma uut ammutamatute rikkuse- ja jõuallikatega sotsialistlikku ühiskonda, sellal kui kapitalistlik maailm heitleb tapatalgus, mille käes kõige raskemini kannatavad töötavad rahvamassid. Võime olla uhked Lenini-Stalini Parteile, kes oma rahupoliitikaga kindlustas meie rahva õitsengu ja heaolu. Võime olla uhked, et kuulume NSV Liitu ja koos kõigi ta rahvastega omame ühise heaolu kaitsja- meie võimsa Punaarmee.
*
Käesoleva "Maanaise" kaanepilt kujutab Moskva Punasele Väljakule püstitatud Lenini mausoleumi. See kõigi aegade suurim mälestusmärk on püstitatud maailma töötavate rahvahulkade suure seltsimehe ja geniaalse juhi V. I. Lenini mälestuseks. Lenini põrm puhkab mausoleumis, kuid miljoneisse ja miljoneisse ulatuvad rahvahulgad teavad, et Lenini suur elutöö jätkub: see loob vahet pidamata uut elu, loob sotsialismi, loob uut maailma.
*
Gruusia on elavaim näide maailmale sotsialistliku elukorralduse võimsusest ja jõust, nagu oli tsaariaegne Gruusia rohkem kui ükski teine elavaks kinnituseks Lenini sõnadele, et "Venemaa on rahvaste vangla". Kuivõrd ta seda oli, näitab meile ilmekalt ta karm minevik ja meile, naistele, eriti lähedane- gruusia naise elu./.../Mees võis naist peksta igal ajal./.../
*
Maanaine nr.5, mai 1941
Moskva- see on maailma lootus, inimsoo tuletorn!
*
/.../ Täna aga muutus palju, täna siisoli täide läinud see ammune unistus- pääseda peremehe orjamisest. Nüüd võisime me elada oma käel ja ise oma tööst rõõmu tunda. Niipea kui tuli Nõukogude valistsus, läks Eva linna kooli. Oli nii tark teine ja terane ning tahtis nii väga õppida. Ja Peebugi kõlbas nüüd teiste laste hulka, teda ei narrinud enam keegi, nagu omal ajal narriti tema ema.
Laud oli kaetud, kui Joosep tuli. Vaatasime teineteisele naerunäol otsa ja ütlesime peaaegu ühest suust: "Küll on ikka lahe hingata, kui oled teistega ühe pulga peal".
No comments:
Post a Comment