Tanzen verboten!

Reede hommikul kohtusin kolleegide-interpreetidega lennujaamas, et lennata Tüsseltorhhvi ja sealt järgmisel päeval edasi kimada Pelgjasse, kus meil etendus pidi olema. Kell oli ilgelt vähe ja traditsioonist viinajanu seega kohe peale ei tulnud (samas oleme Isaga ka hommikul kell 6 lennujaamas liitri viint sisse imenud), alles lennukis võtsime esimesed kanged Läti õlled. Ümberistumisel Riias jäi meile paar tundi vaba aega, seega pood>viin>salasuits peldikus (kuna Riia lennukas on vist maailmas ainus, kus ei võimaldata suitsetamist isegi õues). Nii, järgmisel lennukil, reisusihiks Tüsseltorhhv. Hunnik kanget õlli, vorstikesed, rohkem ei mäleta. Tüsseltorhhvi jõudsime maani täis olekus, aga õnneks ei oldud meile vastu tuldud ja saime seal kaks tundi oodata. Seega veel 3 viina (üks neist kukkus veel kildudeks, millest meil oli tuline pohui, sest kohe võeti poest odav 17-eurine nott asemele). Meenutada pole suurt midagi, aga järgmisel hommikul ilmnes, et olin taas telefoni ära kaotanud. Lõpuks tuli üks tohutu paksmagu meile järgi. Tüübi nimi oli Torso ja rendiautoks oli Mazda 5, mis on umbes Mosse mõõtu. A meil oli ka sellest pohh, tuju oli hea (arvatavasti, sest ei mäleta) ja poole tunni pärast jõudsime pleisi peale, kus pikalt jokutamata järjekordsed viinad (2) tegime. Taustaks käis räme pornofilm, aga siin andis end näkku joodud liiter viina tunda- schlagbaum jäi suletuks. Nojah, siis viidi meid restoraani, kus söögi alla ja kõrvale otse loomulikult ohtralt viina ja õlli lauda veeti. Lihakamakas oli nii pirakas, et seda m sisse ei suutnud pressida, organism ei võtnud enam omaks. Isa oli muidugi veel sitemas seisus selleks ajaks, jalad ei kuulanud enam sõna ja peale esimest peldikus käiku polnud tast enam suuremat jutumeest kah. Keeras ennast hoopis majesteetlikult lauale magama, vahepeal haaras peoga mu praetaldrikult palukesi (kusjuures mitte liha või kardulat, vaid põhiliselt kastet ja muud vedelat ködi). Mingi aeg siis seltskond lagunes, mina talutasin Isa pleisi peale, teised läksid baaridesse pummeldama. Pleisil kukkus Isa jope ja kingadega voodisse, ning inises haledalt, et ma talle tekki annaksin, ilgelt külm olevat. Ma ei tea, kui kaua aega möödus, aga kuskil 4-5 paiku hommikul oli Isa juba laua ääres ning pumpas ennast uuesti viin täis. Pumpamise kõrvale rääkis fritsud, et Pelgjast tuli sitt uudis: "tänu" sügisel vastu võetud seadustele ei lubata seal enam sedasorti kontserte korraldada. Kusjuures Pelgjasse oleks meil Tüsseltorhhvist sõita olnud umbes tunnike. Sakslased lahedasid tekkinud jama omaarust elegantselt- ainuke koht Saksamaal, kus võiks sellist pidu pidada, asus ligi 700km meist eemal, Tsehhi piiri ääres! Egas midagi, pakkisime oma pohmas kered imepisikesse Mazdasse ja andsime hagu, reisukaaslasteks kitsikusest valutav perse, pohmakas, uni ja õnneks ka mõned õlled. Pärast päevapikkust sõitu olime kohal mingis küladiskoteegis, mis tervitas meid nullilähedase temperatuuriga. Oli nii külm, et isegi jook ei läind alla, magada ka ei saanud, kuigi uni oli suur nagu Ronn Džeremi türa. Tasapisi selgus veel, et kuuest välja kuulutatud bändist on kohal ainult kolm, ülejäänud saatsid korraldaja putsi. Veel tasapisimini selgus, et ka tehnikat praktiliselt pole. Ometi andsid kaks maailma kõige sitemat bändi ja meie oma tuntud headuses siukse keikka, et lava ees naised kaklesid ja ment korduvalt piiramas käis. Ja oh rõõmu: seejärel istusime jälle autosse ja sõitsime jälle ligi 700km! Hommikuks olime pleisil tagasi, sättisime end korda ja kimasime Pohhumisse litsijalile, kuna ootamatult lesestunud Kemmi tabas meeletu nikunälg. Sõitsime ringi ja valisime poisile pruuti. Endine lastekodulaps, kommunistist naisest lahku läinud Kemm, põlgas muidugi kümneeurised huukerid ära, pidime minema päris lõbumajade kvartalisse. Ka seal vigurdas mees, kelle endine eit ja lapse ema kuulu järgi ühe teatava staarisaate päkapiku-kalvetmardi imitaatoriga plaani peab, käis mitu tiiru ümber koledate ja ilusate litside ega osanud valida. Lõpuks lükkasime ta jõuga ühte kuuti sisse. Rohkem polegi midagi rääkida, mingit meeleolu ei ole. Aa, õige jah, Alice Coorep unustas oma kidra sakslaste maale.