Kohtumispaik Tagadi
UUS ELU: Endine traktoriplats elab kaks korda aastas teist elu vanatehnika müügiplatsina. Helen UrbanikVanakraamitäika toob kaks korda aastas Tallinna-lähedasse külla tuhandeid ostuhuvilisi, mõne prominendi ja vahel koguni kaitsepolitsei.
Kõik algab tavaliselt ühel kevadisel laupäevahommikul sellest, et meie rõdult ja kraanikausi alt hakkavad kaduma tühjad õllepudelid. Selge, külapood võtab pudeleid vastu ja poisid teenivad taskuraha. Järelikult toimub homme Tagadi küla aasta suursündmus, vanatehnika laat.
Üritust, mille ametlik nimi on restauraatorite päev, korraldab vanamootorrattaklubi Unic-Moto meie külas 1996. aasta kevadest. Tänavu toimus see möödunud nädalavahetusel. Sellele ei tehta kübetki reklaami (kui päev varem Tallinn-Viljandi maanteele teeviidaks pandud vanad autouksed kirjaga Unic-Moto välja arvata), kuid ometi on mais ja oktoobris õigel päeval siin kohal sadu müüjaid ja tuhandeid ostuhuvilisi.
Parimad tehingud öösel
Algsest varuosade vahetamise ideest on üritus isepäi arenenud millekski laada või täika taoliseks, kust peale Mosse rooli või Riga raami leiab uskumatut kraami alates vanadest nõudest ja lõpetades ordenite ja aiakastmisvoolikutega. Korraldaja on püüdnud teemavälist kauplemist küll kõigi vahenditega piirata, kuid see on peaaegu sama tulutu kui võitlus umbrohuga.
Niisiis, laupäeva pärastlõunal pargivad vanale sovhoosi traktoriplatsile poe kõrval esimesed kauplejad. Kaugeltnurgamehed Lätist või mõnest Eesti äärepaigast. Samal ajal piiratakse meie maja ja teised platsilähedased hooned triibulise lindiga sisse, et külastajad oma autodega kohalike majaesiseid ei ummistaks.
Hilja õhtul ja öösel kostab laadaplatsilt kauplejate jõrisemist – eks nad peletavad külma ja igavust. Räägitakse, et parimad tehingud sõlmitakse samuti sel ajal.
Varahommikul nelja-viie ajal vurab kaubaautosid mööda külateed vahetpidamata juurde. Unic-Moto juhi Tõnu Piiburi sõnul ostis möödunud nädalavahetusel väravas sissepääsuloa 200 kauplejat-autot.
Varajane külaline Arvo Haug
Minu teine pool kaob soojast voodist kusagil seitsme paiku, mis pühapäeva hommiku kohta on pehmelt öeldes ebatavaline. Varajaste külastajate hulgas on enamasti ka näiteks sellised tuntud mehed nagu Arvo Haug või Valeri Kirss.
Esimese tiiru tegemiseks ümber laadaplatsi kulub tõsisel tehnikahuvilisel vähemalt tund. Igal müüjal on ju väljas sadu kui mitte tuhandeid asju. Näiteks kastist kirjaga "Kolvid" pead sa oma Riga või Minski või mis iganes ratta jupi ise üles leidma. Ja järgmisel mehel on järgmiste osade kast, kus tuleb samamoodi tuhnida. Ning tuhnimas ei ole sa seal ju üksi. Iga viie minuti tagant näed mõnd tuttavat auto- või mootorrattahuvilist. Pakk kohvi kulub meie kodus laadapäeval ikka. Vahel pistavad nina uksest sisse inimesed, keda ma elus näinud pole.
Tõsine vanakraamihuviline ei piirdu müügiplatsil kunagi ühe ringiga. Võibolla jäi sul midagi kahe silma vahele? Võibolla on keegi mõne jupi hinda alla lasknud? Viimast ei maksa muidugi ootama jääda, sest keegi võib sind huvitava asja ka kalli hinnaga ära osta.
Kui sul on kalduvus vanu asju koguda, siis tühja ruumi sinu koju pärast selle laada külastamist kindlasti juurde ei teki. Pigem ostad Gauja paagi, mida sul hädasti vaja oli, ära koos raamiga, sest see oli lihtsalt nii odav.
Uus bussiliin: Soome-Tagadi
Tõenäoline on ka, et kui su maakodus või suvilas käisid hiljuti vargad, siis võid mõned äraviidud asjad sellelt laadalt tagasi osta. Fotoaparaat on mõne kaupmehe silmis hullem vaenlane kui püss – karmim mees võib kaamera katkigi lüüa või silma siniseks.
Rahvast on küla vahel tohutult. Tänavu läks kümnekroonise piletiga väravast sisse 1500 inimest (lapsed lubatakse ilma rahata). Vanakraami vahel näeb ringi uurimas soomlasi ja rootslasi, võibolla on tulijaid veelgi kaugemalt. Soomlasi oli kohal koguni mitu suurt turismibussitäit - pilet liinil Soome-Tagadi, mille on sisse seadnud ettevõtlikud bussijuhid ise, maksab väidetavalt 200 eurot.
Natsimundrites tüüpe tänavu peaaegu polnudki, sest laada vastu tunneb huvi kaitsepolitsei. Üks vastavat kaupa müütav seltskond mängitas terve päeva siiski "Lili Marleeni" ja jäi üha rohkem purju. Relvi keegi päris letti panna ei julgenud, kuid arvatavasti neid siiski müüdi, sest üle laadaplatsi kõmas vähemalt üks püssipauk.
Pärast lõunat, kolme-nelja paiku on kõik läbi. Platsil mahajäetud kaup, mida müüjad pole viitsinud kaasa võtta - sealt on leitud kõike alates ordenist ja lõpetades autoga. Külalapsed korjavad pudelid ja šašlõkitaldrikud kokku ja koristavad triibulised lindid. Ja järgmisel nädalal oleks targem oma labradoriga parkimisplatsi aset täitnud põllu lähedale mitte jalutama minna, sest ta tunneb ebatervet huvi mahavisatud toidujäätmete vastu.
No comments:
Post a Comment