Sakslased on mitme suure sõja ajal palunud jumalat, et too Inglismaad karistaks. Möödunud nädalavahetusel vastas jumal nende palvetele.
*
Reede lõuna ajal kaapisin töölt otse Muugale, kus leidis aset peaproov. Viimane tõestas taas, et Kapo poolt kuritegelikuks peetav tsirkusevärdjate rändtrupp on endistviisi liimist lahti ning peab suurest kunstist tähtsamaks lõbusat klounaadi. Proov lõppes fiasko ja fopaaga, pooled veiderdajatest lidusid ruttu koju, kuna lennuki väljumiseni oli veel rohkelt aega. Meie Isaga tundsime tohutut loomeväsimust ning hetk hiljem ei paukunud meil šampanja, vaid krigises vana truu lauaka kork. Saanud sellega ühele poole, järgnes hunnik õlli, nii et lennujaama jõudes olin ma praktiliselt mälus. Kuna ikka veel mingit meeleolu polnud, kütsime kärmelt veel ühe viina neerudesse. Pärast seda ma enam asju meelde jätma võimeline ei olnud. Lennukis olime muidugi ka üle küla poisid ning korraldasime jalamaid rahvusvahelise skandaali, mis tõttu reisikaaslased meie peale ekipaažile kaebasid ja meid pandi valvama turjakas stjuuard. Paraku skandaalitsemise põhjust ja sisu ma kommenteerida ei oska, kuulsin vahejuhtumist alles järgmisel päeval. Sündmuste sellisest käigust olid mõnevõrra häiritud ka kolleegid Kemm ja Alice Coorep, kuna meie märatsemise tõttu ei müüdud neile pardal kärakat. Sellest järeldub, et nupumees joob ennast juba lennujaamas nii umbe, et lennukil olles enam ööd ega mütsi ei jaga ja kohe õiglast laskma hakkab. Kirvehinnaga pardalikker on lollide tarvis!
Pilt tuli uuesti ette Londoni pubis, kus pensionärid vanade pungilugude saatel tantsu vihtusid ning Zvjatõi Žorži päeva tähistasid. Tabasin end kurvalt mõttelt, et meil saad kõrtsis muusika pähe õllekõrvaseks Jüri Homenja, Toomas Anni või sitemal juhul koguni Lauri Saatpalu, ent Londiniumis kütab sul üliproff kaverbänd nurgas suurepäraseid klassikuid Pistolsilt, Cocksparrerilt, Clashilt ja teistelt. Sült inglise moodi on kadestamisväärne!
Pärast umbes sadat õlli saime hommikul lõpuks koti peale. Järgmisel päeval tulid käsikäes kepseldes nukleaarpohmell ning 25-kraadine suveilm. Kuna meie tüse tenor Coorep on teatavasti väga primitiivne organism, pealegi kõigusoojane ja üsna roojane, ronis ta lolli peaga vanni, sest paraku saab ta hingata ainult vee all. Aga vann ei võtnud sellist eluvormi omaks ja sülgas amfiibinimese välja, ilge pauguga vastu põrandat! Olime kõik põnevil, aga kahjuks jäid elukal kõik luud terveks:(
*
Õhtune galaetendus möödus tsirkusesõprade tormiliste kiiduavalduste, lavale lendavate stringide saju ning mosh-pitis minestavate tütarlaste indlemise saatel.
*
Ja nagu ikka, on "reisiväsimus" veel praegugi sees, käed värisevad ja kõhus möllab terve Mendelejevi tabeli kaleidoskoop. Intuitsioon ütleb, et reedel algav tsirkusetuur Kreekamaal päädib veel õudsamate sümptomitega. Lohutab vaid teadmine, et järgmisest nädalast algab puhkus!
No comments:
Post a Comment