Inime õppivat kogu elu, aga kastilaudade vahele poeb ikka lollina nagu känd. Mis siis veel sellistest rääkida, kes õppida ka ei taha. Suurt pilti vaadates pole muidugi lõpuks vahet, kes mis pagasiga kasti läheb. Aga kuidagi ilge ja rõve on taluda seda, kui keegi oma ürglollust pidevalt teiste kaela nuhtleb ning selle juures end lunastajaks peab.Kuda siuksega toime tulla? Mida kostaks doktor Cott?
No comments:
Post a Comment