Samal ajal toimusid ka Vastseliina Ajalooklubi suvepäevad

Terviserike, mille saavutasin tapvas leitsakus neli päeva jutti tina valades, andis ka täna tunda.

LAUL

Vaevalt Frits on läinud välja Eestimaalt
kaasa võttis oma rinnal viibijad,
laeval veel on kuulda juttu:
tibla tuleb ruttu, ruttu
laseb põhja okupandi kallima.

Raskest veerevad tankid meie teedel,
nende mürin valus meie kõrvadel
sest et pikki aastaid olime me valvel
et ei pääseks ta me kodupinnale.

Eesti rahvast taband jälle vanad aad
kõikjal loosungid ja tasuta saab maad
igal pool on seltsimehed,
kiitust täis on ajalehed,
pangast kindla tseki raha vastu saad.

Võimsalt kõnnivad tiblad me teedel
jalas kalts ja seljas sinel karvane
Leningradist toovad kaasa puhast lõhna
hoia nina kinni, vaene eestlane.

Sakslane meid toitis väikse normiga
venelane nuumab ainult leivaga
sest et pekk ja peened kanad
sakslastest jäid järgi pahad
turult osta jõuab Täitevkomitee

Kindlalt kõnnivad tiblad me teedel
mütsil viisnurk, õlal pagun räpane
Lauldes Moskvast kaasatoodud võimsaid laule
Hoia naeru kinni iga eestlane.

Kadund on meie uhkus kroon
nagu meie politsei pataljon
nendel antud kõikjal puurid
ja meie ära võetud uurid
raadio ja Eesti laulu load

Uhkelt kõnnivad tiblad me teedel
pükstel särk ja käe peal kena kullast uur
Leningradist toovad kaasa puhast lõhna
hoia nina kinni, vaene eestlane

Palju aastaid möödunud on sellest aast
kui meil pole enam oma Isamaad
jälle muud kui varemed
valitsevad võõrad väed
eestlane miks nõnda kannatama pead

Tibla kõnnib küll praegu me teedel
tema samm on valus meie kõrvadele
aga loodame et sellest saame kaja
jäädvalt kord ära kaugele.

(Võrus, 7. veebr. 1946, Rud. Kikas)