Suurest Isamaasõjast ma osa ei võtnud, kuna viibisin maal vanaema juures, ega teadnudki, et tapelung lahti on! 41. aasta suvel astusid meite õuele Hans, Fritz ja Wilhelm, kes avaldasid soovi osta "aierit, špekki ja butterit". Võtsin raiskadelt topelthinda ja lollid olid veel rõõmsad ka, kui neile tagatipuks seitse patja ning neli tekki pähe määrisin. Fašistidest jäi mulle mälestuseks tubli kuuliprits elik MG.44. aasta sügisel sadasid meite tarre sisse Miša, Vanja ja Afanasi, kes sissejuhatuseks mu vanaema maha lasid ja karjusid siis mulle: "Dai vodku!" Andsin soldatitele mannergu puupiiritust ja paar purki käärind moosi. Vanja küsis, kus mu metali plaadid on. Ütlesin, et mul metalit pole, kuulan aint träänssi ja haussi ja haardpiiti. Selle peale surus melomaanist sõdur mulle täägi ribide vahele ning sisistas: "Plastinki gevi metalla zjuda, jobtvajumatj! CD, suka, Manowar!" Andsin talle siidisukad ja samovari, seinakella ning pildiraami võttis ta ise ("Padarok dlja Verka", nagu ta ütles). Lõpuks hakkasid nad mu vanaemalt alukaid ja kõrvarõngaid ära kiskuma, mis mul lõplikult kopa ette viskas. Tõmbasin värdjatele MG-tule peale ja matsin nad pärast sauna taha, otse kolme saksa lolli kõrvale.
Pärast tegin hunniku võileibu ning ajasime vanaemaga niisama lorajuttu. Tuli välja, et memm poldki surnd, kuul oli ta needitud nahktagisse kinni jäänud! Küll sai alles naerda! Vanaema lasi lihastel kuivetand naha all mängelda, mina tantsisin preiki. Tundsime end vabadena, nagu maitiakes!
No comments:
Post a Comment