Tallinna türapea sai 60

Tallinna Linna Mererajooni RSN TK plaanikomisjoni esimeest õnnitlevad seltsimehed Vaino, Ristlaan, Rüütel jt. Siinkohal anname edasi ka palavad tervitused Eesti rahva suurele sõbrale, rahumajakale ja geniaalsele väejuhile ENSV töökolonlaste, meie žurnaali andunud lugejate, poolt. Reiljani Villu palus edasi öelda, et oleks isakese terviseks paar aupauku teinud, aga ansiplastest sead ja ilveslikud värdjad võtsivad püssi ära. Aga ära nuta, vana ahv, küll Laar need paugud ära teeb!

Kriegsberichter gibt bekannt

Ei näi olevat lõppu sõjauudistel. See kõik on inimkonna liiderlikkuse tulemus, kahetsege, patused!

Rahvusvaheline patsifistide kogukond ühes kogu ülejäänud rahuarmastava inimkonnaga on pööranud pinevil pilgud Korea poolsaare poole, kus hea õnne korral on lähemal ajal vennatapusõda oodata. Ka meie peres valmistutakse pidulikuks sündmuseks hoolega: perenaine küpsetab köögis hõrke pirukaid ja uudseleiba, mina mõrvasin elajalikult sea, laps õpib luuletusi, korter on ehitud kirevate lindikeste ning krepp-paberist lippudega. Televiisorit ei julge välja lülitadagi, sest narr oleks, kui tapelungi avatseremoonia maha magame. Avasin peldikus kihlveokontori, kus ilmnes, et nii mu abikaasa kui ka päkapikumõõtu järglane on mõlemad Lõuna-Korea poolt, kommunistlikku Põhja ei toeta keegi. Ise tegin salaja panused mõlemale, sest olen väga ettevaatlik vanainimene ja armastan riske hajutada.  Näiteks kui kärakat panen, joon ikka õlut ja viina segamini. Et kui üks lolliks ei tee, siis teine ikka aitab. Nojah, kuhu ma jäingi? Aa, mudugist- Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel peagi algav põnev verelaskmine. Kas võidab stalinlik türannia või ansiplik mammoniaat? Kas Korea, mis Põhja- või Lõuna-? Korea, Koera, kutsu-kutsu, auh-auh...

Kuigi ma elus kõige enam jälestan telefoni, eriti sellist, mis heliseb, sain täna just selle õudse riista abiga teada, et mu akna tagusesse sõjaväeossa ei tule kumbki Korea, ent see-eest alustab oma teenistust siin Koera Kaarel. Kadakavihtade ja rõveda koduõlle najal Viru hotelli kõrguseks vohanud noormees saabub millalgi pääle Ivanovipäeva. Türa, kus siis hakkab nalja saama. Miukest täpselt, ei hakka ennustama, aga ninas tunnen kõditavat viinaodööri ja millegi pärast hakkasin uudist kuuldes kohe oma pisut rooste läinud soaremoa keelt lihvima. Türa küll, ma ütlen!

Villu võitlused ja minu viimsed päevad vooruses

No nii, beibed ja värdjad! Urood Reiljan on nüüd ametlikult kriminaalkurjategija, halleluuja! Ristirahvas, rõemusta! Täitsa pekkis, siuke õnnetunne tuli peale, ammu pole keegi mulle nii toredat kingitust teinud! Saaks nüüd kuidagi Hundiurru pätile ka reovee pääle tõmmata, siis võiks rahulikult uhke märgi omale rinda panna ja ää pinsile minna.

Ent nagu pole haisuta sitta olemas, nõnda pole ka head uudist halvata. Hetkel on meie uulitsa rahvas väga ärevil, kuna võib kergesti juhtuda, et ühed teatavad Valdeki kandi kombelõdvikud topivad oma roojased kärsad meie muidu nii sulnilt kõlbelisse kvartaali.  Oh seda porduelu ja liiderlikkust, mis kõik sellisel nukral puhul endise Tondi Sõjakooli naabrust tabab! Ja mida võikski oodata kärnastelt intruuderitelt, kes seni oma roimarlikke eluviise harrastanud paljuütleva nimega tänaval- Astri! Pöörates pilgu minevikku, näeme, et sama kattenime kandis operatsioon, mille käigus meie vaene kodumaa täide ja sihvkade eest kaitseta jäeti. Kuulen juba praegu õuest vanakeste kaeblikke palveid ja süütalaste lohutut nuttu, paljud pakivad oma nappi varanatukest härjavankritele ning asuvad teele läänerannikule, lootuses sääl mõnele laevukesele pääseda ja nõnda hävingu eest pääseda. Mitmed meesterahvad on sajatades valinud lindprii saatuse ja metsa läinud, nii mõnigi on tulnud juba silmusest välja lõigata ning maha matta, sest orjapõlvele eelistatakse meie kandis vabasurma. Aga ühte ma vannun kõige nimel, mis mulle kallis: mina olen elajate tuleku puhuks valmis ja kaitsen oma kodu viimse kärakatilgani! Piiramise vastu olen end barrikadeerinud eeskujulikult, minu relvastusse kuuluvad merekonteineri täis sigarette ja rongiešeloni jagu moodsaimat kiirlaske viina. Ka kubemes ähvardavalt turritav lihaskahur on laetud ja pidevalt laskevalmis, nii et odavalt ma oma vabadust kinkida ei kavatse! Eks näis, sest kui nad peaksid mu kogemata kainena kätte saama, siis ma pole muidugi kindel, kui kaua ma piinamistele vastu suudan panna enne, kui murdun ja oma hinge kuradile müün. Piibel siin ei aita, küll aga hubane üledoos piibrit!

Hirm nöörib kõri

Tutkit, brat!

Vaat nii palju sulle aktisi ja vaikelusi Trakoonikust!

Skandaal skandaali otsa

Kas keegi veel laupäeval Draxi labrakale läheb või kaanin jälle nagu loll üksi kuskil nurgas viina ja õlut?

*

Püsi lainel:

homme avaldame siin Draxi alastifotod!

Ronisin lakke

Milla tuu plaat ilmub, joptvõimatt? Või juba väljas? A nahui mul seda siis pole?

PDF-formaat on debiilikute äpardunud sitt normaalse inimese piinamiseks

Helistas Karksi-Nuia muusikakooli direktor ja nüüd hakkab vägisi sinnapoole kiskuma, et tuleb lauba õhta minna Viljandisse kluppi Puhmas Kulm, kus JMKE oma vikerviise veeretab ja õlu põies vahutab.

Piifiiter uos tšiip tudei

Uhh, miuke rõem on veeta puhkust lihtsalt lõunani magades ja selle järel terve päev teleka ees aeledes! Kaks päeva oli isegi ilma kärakata mõnus, aga täna mangus maks juba, et tooksin poest suure noti ginni ja selle talle sisse kütaksin. Noh, nagu öeldakse: mõeldud-mõeldud. Selle pärast ei hakanud ajule võimatut ülesannet andma (s.t. mõtlemist), vaid juhindusin printsiibist "tehtud-tehtud" ja käisin ära kaubandusvõrgus, kus selgus, et ginn omas täna soodushinda. Präägalt mängib meeldiv kibedik peas juba päris tuntavalt, samuti üritavad neerud ja maks põletada nagu koonduslaagri ahjud, söestunud kopsujäänus kisendab pidevalt normaalse ahelsuitsu järgi, ühesõnaga- meeleolu on täielik! Loodetavasti taastub homseks ka nii armsaks saanud pohmell. Aga reedel pakitakse mind autosse ja viiakse Kassateadkuitoreonmeiltõrvasse, not sure why. Ei tahaks spekuleerida, aga ilmselt see surmasõit otsapidi läheneva emadepäevaga seotud :(

Noorpaar mesinädalareisu pääl

Möödunud reede varahommikul kohtusime Kemmiga lennujaamas. Pardale jõudes haukasime kohe esimesed õllid, kuigi tegelikult polnud mingit meeleolu. Mühhenis oli järgmise lennukini aega pea-aegu kolm tundi, seega ruttu kiired õlled ja kohe sinna otsa liitrine viin. Meeleolu oli kohe kohal, pidutujus oleksime ääre pealt lennukist maha jäänud. Jõudes siiski napilt pardale, jätkasime pummeldamist täie hooga (õlled+leige viin). Ateenas maandusime hotelli katusel, kus meid ootasid Isa & Helju ja Cooper & Silvi. Pidu lõppes mälleriga. Teisel päeval hakkasime praktiliselt kohe hommikul peale nõristama, pärastlõunaks oli mõnus tuttav surin taas kontides. Surises nii mõnusalt, et kui teised hotelli põõnama kobisid, hiilisime Kemmiga restoraani tagasi ja kallasime veel kõvasti peale, makstes ilusa istumise eest klassikalise külma arvega. Õhtul oli muidugi etendus (aplodismendid+lilled tänulikelt Kreeka töölistelt), mida saatis üleinimlik kogus õlli. Päev kolm ehk eile sisaldas endas taas ümberistumist Mühhenis, kus paaritunnise vaba aja jooksul end jälle kergesse verbindrisse imesime ja eks ka mõlemal lennukil (Ateena>Mühhen, Mühhen>Tallinn) ei saanud pudeleisse sülitatud.

Sellised ongi siis lühidalt kokku võttes väiksed nipid ja reisisoovitused, kui plaanid matka pederastia ja Metaxa sünnimaale. Väike oskussõnastik ka siia lõpetuseks:

riegel > kärakas

verbinder > raske joove

magus > sigarett

õiglane > uni, magamine

pruun, pruuni tegema > sitt, sittuma

pläust > söök