Või kui vägivaldselt parafraseerida ja edasi arendada, siis nädalavahetus kullas, elu perses. Seda viimast ma ei hakka praegu propageerima, rõhuks rohkem hääle elule. No esiteks teeb tööinimesele rõõmu fuckt, et äsja oli palgapäev. Passivasse peab aga kirjutama kohe, et palk on juba peaaegu läbi, ülekanne sinna, maksud tänna, suuremat sorti poeskäigud ja lisaks muidugi rahaahned mustamäelased, kes sõidavad kalliste Rootsi autodega, ent sellele vaatamata Säästumarketi taga pahaaimamatut lihttöölist päise päeva ajal röövivad.
Teiseks peaks nimetama, et Teutoonimaalt peaks minu poole teel olema postipakk, milles peidus üks ilus anum, mida inglased sööklaks, venelased pläskuks ja eestlased välipudeliks nimetavad.
Kolmas positiivne kiir on, et mõne päeva pärast 11-kuuseks saav Karl Hans Steinberg kõnnib juba ringi nagu vana mees (või noh, ütleme siis, et nagu silmini täis pulkjalgadega vanamees).
Oleksin variser, kui eitaksin elurõõmu, mida süstib minu närusesse hinge teadmine, et sel nädalal on veel vaid kaks päeva vaja tehases treipingi taga käia. Uhh, raisk, sa ei kujuta ette, kuidas ma igatsen taga neid päevvi, kui mul vahepeal ligi pool aastat töönädal vaid neli päeva kestiski!
Eelnevast mentaalsest g-punktist tuleneb kohe ka järgmine, mille sisuks on koos eelmainitud ahnete (aga siiski tublide!) mustamäelaste ja Saaremaa metskaptenitega reis maailma lõppu. Maailma lõpp asub teatavasti Eestimaa edelanurgas, täpsemalt imelises Kabli rannas, kus kohalik fašismielu edendaja Braano Ruup kuuldavasti geburtstagi peab. Nii et neljapäeva õhtul Kablis kõvad tropid sisse, reedel Lätlaste maale Kaupo reetlikust karistama. Kui hästi läheb -aga miks ei peaks?- siis olen juba laupäeva õhtul naisukese kaisus.
Vaat nõnda.
Ja pole vaja ennast lolli moodi petta väärkujutelmadest, et ammu-ammu kildudeks kukkunud ja kuidagi kokku liimitud kruus on vee joomiseks parim.
Juhhõissa koerapulm!
No comments:
Post a Comment