Sihukese pudeli sain

Sõda, mille päevilt pärineb, on õige, ikka see Teine ja Maailma-. Sellisest larpisid jooki briti soldatid.

Hällipäewa terwitus Karjele!

Kuidas suhtuda?

Ehk sedasi?:

Under the attack of flashbacks
we ran out of air
I couldn't stand your face
but your dress looked fancy

In the absence of air
the shroud of sex fell down from my eyes
Estonia-shaped bloodspot
reminds me yesterday

I hate you
I hate you
I hate you
even I hate you

Või äkki hoopis nii?:

Uninspired, sick and tired
crawling aimlessly
Heard by few, seen by none
I was heading North

The moon fell and I followed
blinded by the dawn
Miks, ma ei tea
I was heading North

The forgotten, the yesterday
the goneby, the thrownaway
I lost my faith and broke the oaths
I was heading North

Aga samas, eks ma püüan

Eks ole ju joodikul igasuguseid lähkreid rohkelt vaja, et head märtsiõlut ja kirsiviina endaga igale poole kaasa vedada. Sestap polle imestada, et mu kaunisse kollektsiooni lisandusid hiljuti mõned head plaskud. Saabujad esindavad toredasti internatsionalismi:
ülemisel pildil olev rõõžik tuli Saksamaalt, all olev Tartu Alumiiniumivabriku parempoolne toode sai vasakpoolse näol kaksikvenna Saaremaalt,

ja siin nähtav juudijõulupuuna läikiv väikemees (suurema panin kõrvale lihtsalt võrdluseks) saabus eile Norrast

Kordan:
kui kuskil mõnda näed, võta kaasa ja parselda mulle!

Veab teil raiskadel, sest...

...mu arvuti läks putsi ja vanakooli läppariga on kogu see postitamine kole vaevaline mu jaoks.

Kesse oleks võind teada!?

See, millest Möire oma õpilaspäevikus rääkida häbenes, on igaljuhul küünlaid vääriv värk. Kogu kupatus sulle imemiseks siin!

Favoriidi elutee

Sünd demona

Milline kaunitar temast sirgus!

Ja kui väärikas ta viimati oli, kui kohtusime:

Enne ja nüüd ehk täna ja homme

Üleval Tõrva õigeusu kirik, all Tõrva Kammersaal

Vahtisin parasjagu silm punnis televiisorist ilgelt igavat saadet võidusõidupaatide ajaloost, kui korraga hakkas telefon surisema. Surinat kuulsin vaevu, kuna nutikas riistapuu asus teises toas. Aga surises ta selle pärast, et ta ei helise, vaid vibreerib kavalalt, kui keegi helistab.

Mõtlesin hirmuga: "Oi perse, kas tõesti politseist!?"
Oligi!

Sain käsu olla homme rännakvarustuses valmis, sest sõit viivat meid tõrvakeetjate asulasse, kust mu asumisel olev naisuke ühes lapsega pardale võetakse. Ja-jah, see lapsejutt on tõsi, kuna paraku ei leidu inimest, kes teda üheks ööks hoida võtaks.

Seda kõike selleks, et õhtul end tubli annuse hundijalaveega ristida ning haigeid ihuliikmeid arstida. Milliseid toredaid tõbesid selline arstimine järgmisel päeval esile utsub, ei pea vist mainima;)

Eesti-Prasiilja hvutbool

Nimetatud mängust kaugelt enam huvitab mind, kas, kellega ja kuhu pildil nähtavate riistadega sel nädalalõpul minek on? Samuti palun informatsiooni reedese viinaviske kohta.

Vihjeid eluks

Aga seda eite panen koha mitu korda jutti:

Brunole veelkord paelu õnne!

Teised otsigu siit ise!

Allah võtku rohkest õnnista' Bruno el Kablit!

Sest tema haakristihaaremisse sulanduvad täna mängleva raskusega:
üks laooperaator;
üks politseiametnik;
üks automehaanik;
üks saarlasest tulevane elektrik;
üks muhulane (professioon teadmata).
Põlise rannarahva kombe kohaselt ei võta me sel puhul tilka viina ega piiska õlut, mossitame ja tülitseme minestuseni. Võttes karskuserajal tuikumises eeskuju Hessi Rutsist, me isegi ei tantsi. Sest nagu ühes kinopildis öeldi: "Kõigepealt väike konjak, siis väike tants ja siis teadagi mis!" Teadagi mis on aga normaalsele elujõus mehele ja naisele teatavasti täiesti vastuvõetamatu!

Käsi kullas, perse mullas

Või kui vägivaldselt parafraseerida ja edasi arendada, siis nädalavahetus kullas, elu perses. Seda viimast ma ei hakka praegu propageerima, rõhuks rohkem hääle elule. No esiteks teeb tööinimesele rõõmu fuckt, et äsja oli palgapäev. Passivasse peab aga kirjutama kohe, et palk on juba peaaegu läbi, ülekanne sinna, maksud tänna, suuremat sorti poeskäigud ja lisaks muidugi rahaahned mustamäelased, kes sõidavad kalliste Rootsi autodega, ent sellele vaatamata Säästumarketi taga pahaaimamatut lihttöölist päise päeva ajal röövivad.
Teiseks peaks nimetama, et Teutoonimaalt peaks minu poole teel olema postipakk, milles peidus üks ilus anum, mida inglased sööklaks, venelased pläskuks ja eestlased välipudeliks nimetavad.
Kolmas positiivne kiir on, et mõne päeva pärast 11-kuuseks saav Karl Hans Steinberg kõnnib juba ringi nagu vana mees (või noh, ütleme siis, et nagu silmini täis pulkjalgadega vanamees).
Oleksin variser, kui eitaksin elurõõmu, mida süstib minu närusesse hinge teadmine, et sel nädalal on veel vaid kaks päeva vaja tehases treipingi taga käia. Uhh, raisk, sa ei kujuta ette, kuidas ma igatsen taga neid päevvi, kui mul vahepeal ligi pool aastat töönädal vaid neli päeva kestiski!
Eelnevast mentaalsest g-punktist tuleneb kohe ka järgmine, mille sisuks on koos eelmainitud ahnete (aga siiski tublide!) mustamäelaste ja Saaremaa metskaptenitega reis maailma lõppu. Maailma lõpp asub teatavasti Eestimaa edelanurgas, täpsemalt imelises Kabli rannas, kus kohalik fašismielu edendaja Braano Ruup kuuldavasti geburtstagi peab. Nii et neljapäeva õhtul Kablis kõvad tropid sisse, reedel Lätlaste maale Kaupo reetlikust karistama. Kui hästi läheb -aga miks ei peaks?- siis olen juba laupäeva õhtul naisukese kaisus.

Vaat nõnda.
Ja pole vaja ennast lolli moodi petta väärkujutelmadest, et ammu-ammu kildudeks kukkunud ja kuidagi kokku liimitud kruus on vee joomiseks parim.
Juhhõissa koerapulm!

Olen karnivoor

Valmistan suure pajatäie guljašši, sest olen kõhuori.

Ühtlasi avaldan kiitust rätsepmeister Kiirele, kes hulga pilte sisse skännis, kui viitsin, siis topin siia kah üles.

August algas paugust

Eila oli plaan nädalalõpu algust tähistada väärika viinajoomisega, üksi koduses köögis, nagu joodikule paslik. Ilusale plaanile tõmbas elegantselt kriipsu peale kõne Muugale, kust sain käsu oma perse sinna vedada, kuna Vater tahtvat sünnipäeva puhul liha sööta ning jookisid joota. Teesklesin huvipuudust ja nõustusin pikemalt lolli mängimata. Täna dikteerib tervis mulle tuttavat dieeti (mineraalvesi-keefir-tomatimahl) ning maailm tundub kuidagi aeglane ja pastelne. Sellise tervise nimel tasub juua!