Mul läks telefon v*ttu, nüüd pean asjatama mingi lollaka klapiga eitede aparaadiga. Kompuuter n*ssib iga jumala päev näkku, süda läheb pahaks!

Üritan siin enda ja teiste elusid rööbastesse sättida, investeerin tulevikku, muudan eluviise ja katsun stressi maandamiseks tegelda asjadega, mis hinge harivad ja meeli tõeliselt erutavad. Aga siis hakkab jälle see vana jaur pihta, et ma varastan teiste elusid. Kurat, elu ilma vastutuseta ja elamist teeseldes on mõnus küll, aga kusagil tuleb ikka piir ette. Mul tuli ja ongi kogu lugu. Mulle meeldib endiselt lõbusat ringmängu keerutada, aga segab, et mitte kõik ei võta seda enam mänguna. Kui minu puhkehetk on kellegi jaoks töö, siis on sitt lugu:(

Neid asju, mida heaks äraolemiseks perel vaja, ei saa kahjuks "aitäh" eest. Puhkenurgas naljatamise eest ka peale respekti ja feimi midagi ei anta. Perse peab töötama, kui pea ei jaga!

Get a life.
Päris oma päris elu, mitte mänguväljaku kunni oma.