Harju maavanema uskumatult julm ukaas, mis keelas alkoholi müügi nädalavahetustel, kurvastas muidu nii patriootlikku Markot väga."Perse raisk! Sigudikud!
Lootsmann tuleb võtta maha!
Sihukeses Eesti riigis
elada ma küll ei taha!",
mõtles ta, endal vahkvihast veri kõrvus kohisemas. Biitseps pinguldus, särk rebenes õmblustest, käsi kompas puusalt püstolikabuuri. Ent relva vaesel joodikul polnud, pihku jäi vaid niiske pekivolt. Raske ohe vallandus märtri huulilt, biitseps lõtvus. Ja ega särk ka tegelikult rebenenud; hoopis kaugel Ameerikamaal kärises üks käärsool narmasteks, kuna selle omanik harrastas liialt hobusega vallatleda. Marko nägu valgustas lai naeratus ning nagu halvasti sihitud kuul lendas läbi tema pea mõte:
"Kas sa seda siis ei teand,
kiimas pervo-sodomiit,
et su sooles suksu schlang
käitub nagu dünamiit!?"
Just nagu jumalikust inspiratsioonist juhituna registreeris ta end selsamal hetkel turismireisile Leetu, kus maavanema ametipostil lollust ei aksepteerita ning kus kärakas mitte ainult ei voola ojadena, vaid lausa ookeanina lainetab. Selle särava teo peale mõtles ta veel ühe mõtte, mis kõlaks inimkeeli umbes nõnda:
"Kes on laintemöllus sündind,
maal see hakkama ei saa.
Kibe viin ja soolavesi,
mokka mööda mulle nad!"
Nüüd oli Marko väsinud ja rohkem ta ei mõelnud ühtki mõtet. Ent magus teadmine, et homme saab väljamaal rahulikult purjutada, andis talle veel korraks loomaliku jõupuhangu. Viinatõvest vaevatu suutis selle seletamatu rammuhoo toel uinuda, ega saanudki teada, et kurja Värneri ukaas on tühistatud.
Unes lõi Markokene klaase kokku oma sõprade Viestursi, Dariuse ja Vytautasega.
No comments:
Post a Comment