
Kleidis mees on investeering
Särab viiner - puudub heering
(india)
...ehk Derniere Volonte viimane album on ikka elu kõrghetk. Kuula ja imesta!
Küsisin oma perearst-nõustaja dr. Cottilt täna otse ja ilutsemata: "Kuulge, tohtrihärra! Mis asi see fist-fuck veel olema peaks?" Lihatraageldaja hakkas mulle pikalt ning segaselt seletama, kuidas tal absoluutselt alati peale s*ttumist p*rset pühkides näpp läbi paberi vupsab. Järgnes surmigav loeng paberimajandusest. Sain aru, et minu aeg on ümber saamas.
Ennäe! Selsinatsemal Ristija Johannese pääwal tegiwad eestlased palju kõlwatusi. Üle kogu waimupimedusest waewatud maa süütasiwad nemad märgutuled, milledest kõik paganlike tawade kohaselt üle kargasiwad, ehkki küll paljud neist tules hirmsa otsa leidsid, kuna eestlased ei oska jootude juures kasinust pidada. Ugandimaal, Caput Ursi elik Odenpe linnuse lähedal Pühhajerwe perwe pääl pidasid pidu teised, keda paganate hulgas The Biilikute elik Rullnoccadena tuntakse. Ja oigas walust Maria maa, sest sääl waljuste pillidel mängiti ning lammaste kallal ennenägemata tempe tehti, mida "wanainimestekaks" kutsuda tawatsetakse.
Mul on üks seltsimees nimega Makro, elupõline rokkar. Aga näe- Rabarockile ei tulnud, põlgas ära joomatõbiste kokkutuleku. Käis hoopis perega Vargamäe-mail mingit etendust vaatamas. Eks ta oleks hea meelega end sealgi täis kaaninud, aga naine oli ju kõrval ja kus sa sedasi jood! Küllap helpis Makro stressi maandamiseks liitrite kaupa hernesuppi, mida mingi hämaral põhjusel taolistel üritustel tavatsetakse pakkuda. Ise kiitis, et laeb püssi. Relv olevat tal seatud üksiklaskudele, valangud olla mundripükstele ohtlikud. Targa rindemehe jutt viis mu mõtted pornofilmidele, kus ka hirmus paugutamine käib. Ainult et seal ei tehta hoiatuslasku kunagi õhku, vaid tulistatakse kohe näkku või makku. Siinkohal oleksin väga tänulik, kui Karl O`Funk, Rei Noks või mõni muu kinematograafia spetsialist seletaks lahti väljendi "ust pauguga sulgema" tähenduse.
Loits
| ||||
Operatsioon Loits: kontsert kahurile ja soomusrongile
Metsatölli teatakse vast rohkem, aga just Loits andis eestikeelsele raskerokile uue näo ja hingamise. «Vere kutse kohustab» müristas nagu pikne oma raudsete riffide ja verise vokaaliga, see oli ennenägematu haardega kontseptalbum. Lugu rääkis Teisest maailmasõjast, bändi liikmed kandsid plaadiümbrise fotolavastusel leegionimeeste ja soomepoiste mundreid. Iial varem polnud kohalikul underground-metal’il nõnda palju oma rahvale öelda olnud ega olnud ta ka kunagi nii tõsiselt võetavalt kõlanud. Kuna kultuurisündmusele eelnes Lihula mälestussamba teisaldamine, kuulati plaati kaitsepolitseis mitu korda üle. Oli 2004. aasta sügis. Asjad alles hakkasid juhtuma.
Ja nüüd kerkib meie ette suurejooneline müravall pealkirjaga «Must album». Uuel plaadil näitab Loits, mida võib korda saata ansambel, kel on aju, musklid ning süda õige koha peal. Rämedakoeline, kuid peen helipilt, Celtic Frosti vaimus torkiv ning toorelt rulliv muusika toetub Lembetu õelale vapsikuhäälele, kitarristide tapvale turmtulele, trummipatarei jõhkrale kanonaadile ja hauatagustele süntesaatorisaundidele.
Ilmunud 4. juunil, Eesti lipu päeval, kannab seegi album tõsist sõnumit, mälestades neid, kes surid Eesti pinnal peetud XX sajandi sõdades. Kaeviku- ja soomusrongipoeesia kõrval leidub sissevaateid juuniküüditamise ja Saksa okupatsiooni aega, mundrikandjate asemel näeme piltidel tsiviilisikuid. Võimas tumedates toonides kantaat, mis haarab nappides ridades terveid saatusi, meenutab Mats Traadi «Harala elulugude» poeetilist maailma.
«Musta albumiga» jõuab Loits nii kõrgele tasemele, et jätkamine võib tulevikus osutuda kaelamurdvaks julgustükiks. Kuid mida suurem risk, seda kallim võit.
Mart Juur
...sest naesukesel on sünnipäev ja kari neide reagib Varmi-Kaabrielist, Laipahhist, Oksmaast ja muust kaunist. Mina mugigu sehviiritorti ja kardulakrõpse segamini, ei saa isegi korralikult porri vaadata.
Jerwakandis, kus üks klaasipuhhomisse wabrik ülesse on säetud, leiab täna ja homme aset laulu ja mängu piddo, mille nimeks "Rabbarok". Sellel vestivaalil laulab oma kaunist leelot kauge Norramaa mees Apopipu Perse.