Laupäev Viljandis oli üle hulga aja ilggelt raju küte. Ma ei oska aimatagi, mitu tundi me seal jutti tantsu lõhkusime, igatahes on mu jäsemed sinikaid täis, põlved marraskil ning need kohad, kus arstide väitel inimesel lihased peaksid paiknema, on suht buratiinolikult puised. A no kui nii võtta, et kärakas oli puha maksuta ning bändi ja diskori poolt kõrva topitav puhas peoküte, siis ma imestan, et üldse sealt omal jalal ja mitte meedikute abil lahkusin.
Seda, et elu täis jõnkse-jonkse ning Eesti tõesti väike on, kinnitas hommikul hotellist väljudes mu lihane töökaaslane, kahe lapse isa ja muidu ka eeskujulik kodanik, kes väljus samast asutusest armukese seltsis.
No comments:
Post a Comment