Möödunud nädalavahetuse eesmärk oli vanaisa lapsepõlvekodu metsa maetud tulenuiad üles otsida. Pildil siis nimetatud taluase, mis paarkümmend aastat peale sõda uudismaa-kampaania käigus põlema pisteti ja buldooseriga kokku kuhjati. Terve küla tehti maatasa, ümberkaudsed väljad ja metsad on täis sarnaseid suurte puudega künkaid. Esiplaanil oleva uhke kase istutas väikese plikana minu ema otse elumaja ukse ette. Ahjaa- inimesed aeti ära ja küla tapeti, ent mingit põlluharimist seal ikkagi ei toimunud. Kogu ümbritsev maa lihtsalt võsastus, kasvas kohati lausa metsaks. Täna on osa maid puhastatud ja juba uusasukatest talunikud harivad neid.
Otsitavat kahjuks ei leidnud, kuna meeletu kuumus kombinatsioonis kahemeetriste nõgestega võtsid jõu ja mõistuse. Umbes pooletunnise müttamise tulemusel ilmus mullast mitmesuguseid sepiseid, näiteks ka see hiiglaslik uksehing(?)
Kuna esialgne plaan vett vedama läks, astusin sisse sellesse tarre
Tea, kas elektri eest ikka maksti enne minekut?
Keegi daame oli palitugi varna jätnud
Jändja paprevabrik. Sealt kandist olen saanud kõiksugu hääd ja paremat sõjakraami, veski taha jääva talu garaaž oli nii 15 aastat tagasi laeni kola täis. Seekord võtsin ühest laskepesast paar saksa padrunihülssi, enamaks polnud kahjuks jaksu. Aga eks ma tulen veel ja siis päevaks...
Kliki pildile, siis näed, mis aastast pärineb autograaf...
...ja vana koolimaja, mille seinal peale eelneva veel hulgaliselt (s.h. palju vanemast ajast pärinavaid) graffiteid leidub
Linnus, kus maameeste kuningad tükeldati
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee otsustas 1926. aastal hääletuse teel, et samba asemel püstitatakse Paidesse rahvamaja. Selleks tarbeks lammutati Anna vallas Pikaküla endine härrastemaja, mis kohale veeti ja uuesti üles ehitati.
Padrunikest, mürsukild, hooseraud ja pootshaak ühelt lahinguväljalt
Vedurid Türil
No comments:
Post a Comment