Puhkuse ajal ei tasu end lolliks rabada

Sellest lihtsast tõest juhindudes piirdusin täna vaid häärberi välisseintega. Metallihangeldajate Pruunu ja Tivaini vangerduste tagajärjel poetus mu trepile see raugastunud saksa vint, MILLE MA KOHE KÕVERAKS TAGUSIN JA JÄRVE VISKASIN!

Muidugi tuuseldasin ka kõrtsi rotisitakuhjades, kust lisaks huvitavatele dokumentidele ilmusid Singeri õlinõu ja kena kullatud viinatoop

Ja siin siis vaade tegevuspaigale täna kell 16.30

Vastseliina

Ning öömajal pakuti silmale igasuguseid hõrgutisi, näiteks neid vidinaid

Homme setime prügi on faie

Kem, Silm ja Sitalaotaja

Okei, päeva edasine plaan minuga oli see, et postikana munes mulle need orkamid, mis teutoonvõitleja telkmantli vaiad on

Suur Isa, Whale-Transformer ja Kemmi the Three Eyed Demon andsid endast Pelgja kultuurielu elavdamisel parima. Mina nautisin sealset kööki, tervis on siiani suhteliselt korrast ära (5 purksi ja 2kg liha korraga makku toppida pole just igapäevane isegi minusuguse hiiu jaoks).
Homme astub uusmaasaaja oma Setomaa tallu, teeb seal niisama tähtsat nägu ja kolistab vanarauakoormatega. Edela-Eesti rannarahva esindajana saabub lollile linnavurlele külla Pruuno, missugusest käigust mõlemale poolele tulu tõuseb. Reedel saabub pealinnast Coats, kelle ainumas soov siin elus on leida vaeslapsele sülle pudenenud popsikoha viljatust mullast õnne-rublatükk. Lisaks on vaja käia Tarbatus, kus ootamas kaks väärt sõjakasti. Ning kui ei vea, võõrustab lähiajal meie santlaagrit ka vaenulik Lätimaa.

Vittu küll, elu on ikka seiklus!

Pelgjast tagasi eluga, aga mis elu see on

Oi, mulle meeldib puhata! Hommik algas ilusti, sest ühes päikesekiirtega istutas end mu aknale tuunitud saksa ranits

Selle oridžinal omanik oli eesti SS-Sturmann Winkler

Kotist kargasivad välja ka saksa raudne välipudel (sõja lõpust) ja kaks laengutünni

Sisetunne ütleb, et tänasel päeval on midagi veel tagavaraks!

Ah jaa, seda veel ka, et...

...ma tean küll, isehakanud arvamusliider, et sa vahest ka siit läbi kargad. Seepärast üks (jälle!) spetsiaalselt sulle pühendatud lõiguke.

Su blog on normaalne siis, kui seal oma kardulapraadimisest või ködikeedust jutustad. Seda selle pärast, et mulle isiklikult ei paku pinget teiste inimeste hammaste vahel toimuv (eks seda on ka siinsetel lehekülgedel näha) ja kokaraamatutest vaatan paremal juhul ainult pilte. Aga mingil mulle hämaral põhjusel võtad sa aeg-ajalt sõna ka veidi globaalsematel-päevakajalisematel teemadel. Seejuures on seaduspärasuseks kujunenud, et teed seda absoluutselt alati LIIGA HILJA. Kuni sa ükskord ärkad, on teemadest targad ja lollid juba üksipulgi vahutanud, kogu probleemistik on mustast valgeks ja jälle tagasi mustaks mitmeid kordi arutatud. Siis tuled sina oma üleskutsetega, milledest paistab suurelt ja punaselt välja, et sa pole end asjade eri tahkudega isegi kurssi viinud. Iga kord meenuvad lood seppadest, kellelt nende naeru põhjust küsides saadakse vastuseks: "Eilne anektoot jõudis kohale!" Sorry, no ei jäta usaldusväärset muljet. Sama asi ka su paljukirutud plaadiga. Kurat, inimesed on erinevatel rinnetel aastaid vaeva näinud, on murtud piike ja südameid. Ning siis, kui kaklus ammu läbi ja rahvahulgad valgustatud, tuled sina ruuporiga aknale ja röögid, et tõuskem barrikaadidele! No mai tia, kamoon. Minu arust võiksid sa oma blogis ka uudisnuppe avaldada. Näiteks "Leonid Iljitš Brežnev on surnud! Tuleb välja, et kommunism tõi mitmele inimesele palju viletsust!"

Kogu seda juttu võid muidugi võtta ka arvustusena oma plaadile. Kui tundub, et mu jutt pole objektiivne ega kriitika konstruktiivne, siis... mul pohui!

Ethereal mortal mass

Kärakas on tegelikult absoluutselt kõiges raskendav asjaolu. Eriti, kui ideaalis peaksid väärikas olema.

Get your ass on the street! (said I, the pimp)

Selgitamisel on alles selle imeliku saksa pandla kuuluvus. Taustal veneaegne kindralstaabi kaart Türi ümbrusest

Aga no erilist rõõmu toob kurnatud töömurdja südamesse see rasvaste varesejalgadega kalendrisse soditud sõna. Millist omakorda tumestab fuckt, et juba kell 4.00 tuleb sättida sammud lennujaama, sest julm raudlind viib mu ära Pelgjasse. Plääd, ja tagasi sealt saan alles esmasbal! Gott strafe Pelgja!!!

Tight ass anybody?

Soome välipudel aastast 1940

Kui laagrisse või rabakale tahad oma kärakaga sisse imbuda, tõmma selga kaitseliitlase täpiline kostüüm. Siis astu mu poolt läbi, ma laenan sulle vajaliku taara, kuhu soovitan villida koksi, milles 100 osa lauakat ja 0 osa muud mõttetut sitta. Siis lähed lihtsalt väravasse ülbe näoga (ees peavad olevad maiaami vaissi päiksekad) ja lihtsalt astud sisse. Turva muidigi üritab su teel õnnele ees seista, aga sa jookse ta sitt maoli maha ja röögi kuuekraesse (noh, tead küll, nagu sul oleks seal mikker): "Drax, Drax (rabakal muidugi "Rajakas, Rajakas" või "Kömm, Kömm"), mis korralagedus sul siin väravas on!?" Ise olen iga aasta seda retsepti kasutanud ning sellise lihtsa naiseliku nipiga rokkmuusika kõrvale hõrku hundijalakat mekkind.