Haavad uulitsal

Olen ilmakuulus näitleja. Õieti küll olin, nüüd on minust saanud personaalpensionär. Teatriveteranide spartakiaadidel Tahkurannas ikka kiidame mind nagu jaksame. Mina jaksan veel kõige rohkem, kuna hoian end vanuigigi vormis. Paraku olen unustatud noorema põlvkonna poolt, ei peeta mind enam meeles ei läänes, ei idas, ei põhjas, ei lõunas, ei kirdes, ei kagus, ei loodes. Ainult edelas peetakse minust lugu.
Ja nüüd siis äkki niisugune inetu lugu! Olen sattunud mängufilmi ja veel peaossa. Olen nagu sangar pornofilmis! Kuigi olen viiekümne-kordne Nõukogude Liidu meister ümber maailma ujumises ja kangelasvanaisa, olen uues filmis imikuealise prostituudi rollis. Mu vanemad hukkuvad teerulliga töötamise ohutusnõuete jämeda rikkumise tõttu. Nimelt tabab neid nälg.
Aga Suure Isamaasõja ajal olin kergelt nohune, mis tõttu otsesest lahingtegevusest osa võtmise asemal tarvitasin gallonite viisi Xymenoli. Säh sulle siis hitlerit ja berliini! Soovin sullegi head paranemist!

Seeker

Kallis härra Michael! Kui sa tõesti olemas oled, siis palun vasta hädalise valuoietele ning ütle, millal ilmub uus Blood Axis`e album. Saada mind kiusatusse!

Sex will cover your black machinery

Pekingi part on muidugi klassika, aga see selleks. Eesti Seenesõprade Abistamise Seltsi ja Tallinna Mükofoonikute sõnul on tänavu olnud erakordselt vilets seeneaasta. Midagi katastroofilist selles siiski polevat, kuna massilisem seente vohamine leidvat aset tsükliliselt. Nimelt on usaldusväärse Šveitsi instituudi teadurid kindlaks teinud, et talvel ei saagi seened kasvada. Meie aladel on seente levikule soodsaimad tingimused sügisel, ilmajaama andmetel on aga hetkel Eestis valdavaks aastaajaks kevad! Sügis saabuvat alles pärast pikaajalist rasket suve!!
Seda kuuldes murdus Kolja sisemuses miski. Mõtlikult mudis ta oma herpest ning hammustas huulde. See maitses nagu foie gras de canard mahlaka puuvilja-chutney ja toekate spinati-gnocchidega. Aga Kolja meelest nagu tavaline sai.

Unistades Pärnust

Käisin üleeile polikliinikus. Ega mul midagi viga polnudki, lihtsalt muinasaegne mürsukild tuikas kõhukoopas väljakannatamatult. Koduses esmaabikapis on mul aga ainult kolmteist kilomeetrit marlit, mida maohädade puhul ei soovitata võtta.
Niisiis läksin pederasti vastuvõtule. Kaasaegne pederasti-süsteem on ühest küljest lihtne ja loogiline, teisalt aga patsiendi jaoks hirmus kohmakas. Aga! Minu pederastiks on ilus noor tüdruk, nagu maasikmari! Abiliseks on tal vanapoolne õde, kes on hoopis mees!
Eriarstile mind ei suunatud, kuna mürsukildu mu kõhus polevat. Olevat vaid üks täiesti süütu healoomuline lõhkemata hiigelmürsk. Siis meenus mulle endalegi, et rikošetist tabas mind ju hoopis gigantne pomm!
Enne uinumist neelan tavaliselt paar granaati ja kuupmeetri tsüaniidi. Unes näen koerapulma suvisel aasal.

Vestlusi vene kultuuriloost

Saja-aastane naabrimutt Ljudmilla oli täna liftis õige elevil. Arvas, et küllap nüüd panevad selle Laari lõpuks kinni. Kiitis Savisaart, et ilus noor mees, sportlik ja puha. Et õige linnapea peabki bussipeatustes kodanikele pastakaid jagama. Ütlesin vaikselt, et see kaunismees on hoopis Jüri Ratas. Vanaeit kukkus vabandama, et tal lähevad pidevalt eesnimed segamini. Köhisin ülemeelikult ning teesklesin, et räägin valjul häälel Hjalmar Mäest. Tegelikult aga vaikisin kui haud.
Lõpuks sai mutike ise ka aru, et Laari vangi ei panda. Kiitsin talle takka väites, et küllap saab Mart-poiss hoopis mõne ministriportfelli. Mutti tabas raevuhoog. Mu prille ja tšehhi kristallist kaussi ta siiski ei purustanud, sest olin need koju unustanud.
Vestluse lõpus tuletasin vanaeidele meelde, et meie lagunevas puumajas polegi lifti. Muti pilk ütles mulle, et ta ei usu.

Öö

Ütlen kohe alguses ausalt ära: õlut ma ei armasta. Olen kangema kraami mees, eks see ole mulle juba rinnaviinaga geenidesse süstitud. Sama lugu on ka õuntega; pirnid, ploomid, kirsid- palun väga!, anna ainult ette, söön meeleldi. Aga vat õuna- tänan, ei! Põllumees ma ka pole, kisub ikka rohkem mere peale.
Lapsed muidugi on hirmus pettunud, miks meie peres jõule ei peeta. Aga no kuramus- jõulud ei mahu meie kalendrisse! Saaremaal lihtsalt pole sellist kommet!

Pese nutikalt!

Millalgi märtsi alguses sõi Indias üks lehm elusa kana ära. Rebane, va reinuvader, jäi jälle pika ninaga!
Vana karu lõi veel paar takti trummi, sikutas siis nahkpüksid jalga ja hüppas aknast välja. Võimude väitel oli tegemist enesetapuga, milles opositsiooniline ajakirjandus kahtleb. Kirbu sõnul elanud karu kolmandal korrusel, välja hüppas aga keldriaknast! Ka homoklubist kinga saanud karu ise kinnitas, et on elus ja terve.
Nojah, eks nii on ju hea pläkutada küll, aga sellele ei mõtle keegi, et vana hea löökpill oli selleks ajaks juba ammu lõhki!