Wednesday, February 9, 2011

Kus on miilitsa silmad?

Poleks uskunud, et minust saab tantsukriitik, aga reaalsus sunnib, midagi pole teha! Proua käis kolleegiga piidlemas ühte teatud etendust, mida afiššidel Eesti esimeseks burlesque'i showks nimetati. No selge, kogenud erotomaani ja seelikukütina kiitsin ma dekadentliku idee heaks, väga tore, kui kabareekultuur massidesse süstitakse. Öösel, kui naine koju jõudis, tundsin mõnusat alkoholilõhna, tuju tõusis isegi poolunes lakke. Enne uuesti uinumist jõudsin mõelda, et naisel pidi selja taga olema kožmaarne elamus, ta ju muidu tilkagi ei joo, vaimne tervis ei luba, tüüpiline karsklane. Kuulsin veel läbi une sõnu "kahemeetrine", "tselluliit", "karutants" ja "purjus artist". Öösel nägin unes, et olen tsirkuseartist, täpsemalt kloun Karandaš, mul oli kahemeetrise läbimõõduga mehelikkuse tunnus (kahjuks küll ainult neli sentimeetrit pikk, seega jõhker ketas), oskasin tšellot mängida ja otse loomulikult viibisin konstantses joobeseisundis.

Kuni praeguseni olin öise vahejuhtumi unustanud, aga äsja sattusin vaatama eilsel üritusel tehtud fotosid. Esimese hooga arvasin, et toimetuse ahvid on jälle kangete rahustite mõju all burleskiõhtu pealkirja all avaldanud suvalisi pilte, mis pidanuks ilmuma rubriigis "Lugeja naljatleb". Teisena kahtlustasin, et arvuti nussib, on raisk sihuke poolpidune. Lõin kompuutri kildudeks ja käivitasin teise. Läksin ruttu albumisse tagasi ja ennäe imet!, pildid ikka samad! Tahtsin juba hakata perearstile helistama, sest minu meelest on normaalne, kui sellistes tualettides daame vaadates kõvaks läheb, aga mul valitses püksis täielik hauavaikus. Minu arust on meie seadusandluses tohutu auk selle koha peal, mis peaks kasvõi laias laastus sätestama nõuded esteetikale ja sellele, et pesuväel kaunitaride asemel valdavalt mingit kuradi haaremiloomade nabatantsu näitamine on tarbija petmine. Ise loodan, et ürrariga seotud inimesed ennast googeldavad ja siia satuvad: kurat, kas Tallinna linnas ilusa pesu poode ja spordisaale vähe on? Alustagegi sealt!. No tõesti, hiljuti lõppes iluuisutamise EM, keegi siis tõesti kasvõi korraks ei vaadanud? Annan ignorantidele väikse vihje: seda ala nimetatakse eesti keeles ilusuisutamiseks just selle pärast, et see koosneb 100% ilust. Selle vihjega pole õigupoolest sittagi peale hakata, aga jätke see meelde, kunagi võib deja vu tunne peale tulla. 

Inimesena, kes on viisteist aastat kabarees ja stripiklubides tantsinud ning praegu litsileiba sööb, julgen kinnitada: baleriiniks ei sünnitakse, vaid saadakse ränga rassimisega.



Sunday, February 6, 2011

Uued saavutused alkoholismiteaduses

Nagu lubatud, tõmbasin eile ennast normaalselt segi, kahe peale kaks pudelit viina + mõned õlled. Kui teine pudel avanes, tekkis joomahaigetel veider luulu, et viina jääb väheks, tarvis juurde tuua. Mõeldud mõeldud! Ajasime kolleegiga oma telefonid punaseks, võtsime korduvalt kõnesid mitmetele tuttavatele, et äkki on keegi nii hea ja toob ühe pudeli juurde. Kas keegi meie hädakõnedele ka vastas, jääb selgusetuks, sest mälu veab alt. Igatahes hommikul oli meil teine pudel pooleldi täis, jube hea, et juurde ei toodud. Olgu lisatud, et nende kõnede tegemise ajal oli kell umbes 23, seega kauplused suletud. Ja no olgem ausad, ega keegi nagunii Viimsisse poleks viitsinud öösel rändama hakata. Aga noh. Omalt poolt lisasin meeleolukale õhtule vürtsi sellega, et tellisin umbes samal ajal naise autoga järgi, et tulgu viigu oma joodikukalts koju. Naine tuligi, aga ma olin juba jõudnud suursuguselt ära kukkuda. Mõrsja tohutust poolehoiust minu tegevusele andsid hommikul märku kuus vastamata kõnet ja SMS "Türapea, õpi jooma!" Oma arvates oskan ma juua lausa filigraanselt.

Saturday, February 5, 2011

Friday, February 4, 2011

Elufeil eurodega arveldamisel ja kuidas lõpuks kõik joppppppas

Ükspäev võitsin ühe oksjoni, summaks naeruväärne 10 senti, kaubaks fantastiline trükis. Tegin kohe müüjale ülekande ja põrutasin omaarust postikuludeks 90 senti otsa. Täna vaatan oma pangakontot ja ei jõua ära imestada: olin miskipärast paari päeva eest teinud oma oksjonikeskkonna kontole ülekande 90 euri! Nahui, mingi nuss! Logisin kähku oksjonipessa sisse ja kontrollisin oma sealset kontot. No kurat, kõik on õige, olen sinna kandnud 90 euri ja selle kohe ühele müüjale edasi põrutanud, ila et suutnusksin nii kallist ostu meenutada. Väikse ringivaatamise tulemusel selgus, et olin tüübile postikulu lahtisse 0.90 asemel kirjutanud 90, kutt tegi elu diili minu kulul. Juhtisin täna kaupmeheisanda tähelepanu sellele näpukale, kandis ausalt raha tagasi. Millest sain hea õppetunni, et nüüd võib vabalt ette tulla ka ülekandeid sentides ja peab eriti hoolikas olema nende puhul. Vandusin üks käsi piiblil ja teine küünarnukini piibris, et selle 90 eest panen homme peale kidrasessiooni rängalt tina. Pühapäeval teistel ka õdusam mu logisemist kuulata. Endal tuli peale siuke tuju, et huvitav huvitav, kas tõesti Norras peale bläkmetali muud musa ei tehtagi. Uurime koos!



Peab ütlema, et tehakse küll ja paraku paremat, kui Eestis. Kodumaise muusika päästab tänavu kurikuulus natsibänd, aga mille eest ülejäänud palka saavad? Muusikasõprad on nördinud!
Põrutame aga edasi:

Vahepeale rootsi jobimme ka, soovin, et mõni kaasmaalane ka midagi kuuli teeks:

 Vanameistrid vanameistrite kallal ehk nagu ühes kommentaaris öeldakse:
Amazing song from and amazing band covered by another amazing band
No ja siin läkski järg sassi, jõudsin jälle vanade äraleierdatud lemmikuteni.



Enough said...