Over the stones and the känds käib meil plaadi tegemine. Millalgi juba pajatasin, et esimene katse vokaali purki saada läks vett vedama "tänu" Piira koerakasvataja küündimatusele. Eks siis sai kuuel tuttaval kisakõril mune ja tisse pigistatud ning kõik olid kohe nõus aitama. Sel nädalal pidime salvestamisega algust tegema, aga oh häda!, kolm ööbikut on haiged, kahele ei sobinud skedjul ja Drax on lihtsalt vana hea professionaal :D Ok, suure vigurdamise ja veelgi jõulisema tissipiiksu tagajärjel saime vähemalt ühe preilidest täna stuudiosse. Stuudiost peaksin tegelikult pikemalt rääkima, kuna see asub ühe vanalinna iidse maja neljandal korrusel ja on kõige luksuslikum asi, mille sees ma olen käinud! Aga ma ei hakka rääkima, sest keda kotivad keskaegsed inimesejämedused palgid laevasuuruses elutoas ja muu säärane sitt. Nojah, eks ta ole: saime küll lahke neiu nimetatud paika, kus ta pidi hoogsalt mõned lood sisse säutsuma, kui meie delegatsiooni tabas raske kaotus mikrofoni näol, mis ei funktsioneerinud, kuna oli putsi keeratud! Uus katse ühe teise lauljaga toimub loodetavasti juba laupäeval, täna kohalolnud kohtuvad samas järgmisel nädalal. Siis on loodetavasti pool plaati sees ja ülejäänud, kes praegu koolera ning tiiisikusega maadlevad, saavad igaüks vaid ühe looga oma mehisust tõestada (sealhulgas ka üks noor daam!).
Täna helistas toimetusse üks pahane vanaproua, kes jämedate väljenditega meie žurnaali kritiseeris. Maarahvas, eeskätt kehvikud, saunikud, ent ka paljud endised kolhoosiesimehed, olevat sügavalt nördinud, et me oma lehekülgedel viimasel ajal äärmiselt vähe puudutame põllumajanduse ning külaeluga seonduvat problemaatistikku. Valimatust sõimust ilmnes veel, et penss olla vanamutil ilgelt napp (nagu ka aru!) ja kombinaadist on juba kolm kuud piimarahad saamata, pole mille eest viinagi osta. Vanamutt ja teised kirjaoskajad:
