
Nädalavahetuse Saaremaa valsi tagajärjel valdas mind eila õudne pohmakas, mille sarnast pole ammu kogenud. Kuigi jõin vaid 5-6 õlli, sain taas kinnitust, et õlu on saatanast ega tohi edaspidi minu menüüsse kuuluda. Viin nimelt armastab täpsust ega salli enda kõrval konkurente! Ja oli kuidagi sitt metsaskäik muidu ka: ei jäänud sel korral albida ette pandlaid, kiivreid ega isegi mitte müristajatukkide rappeid, ainult suur kogus lõhkekehi kargas vups ja vups maa seest välja. Eks vist see ajaski minusuguse muidu karskeid elukombeid harrastava mösjöö õllepudelite kallale. Ja usu või ära, aga trahteris oli baarileti asemel vana hea kollane saiapätsikujuline Paz-buss!



















