Särevere teemaks Rada7-s

Ühesõnaga oli populaarses foorumis rada7.ee teemaks Särevere muusikaskene, mis iseenesest veider on, kuna teema algataja ise Särka hunt on ja nagu ta ei teaks, mis ja kuidas. Aga teisalt jälle äge, et niiviisi ühe käbiküla muusikaelu lahatakse. Mind ennast paraku ei seo selle asulaga enam peale ilusate ja koledate mälestuste miski, aga üritajatele: hey-ho, let`s go! Julgustuseks seda veel ka, et enivei on Paide skene ilge pussy olnud alati Särka/Türi skene kõrval. Paide on nagu mingi viis aastat muust ilmaelust pidevalt maas ja jutud sellest, nagu oleks Paide armas kena linnake, ei vasta tõele. Sellise laimu ja kuulduste levitajat karistatakse edaspidi seaduse kogu rangusega! Väike mööndus siiski: Paides on Vallimägi puhas kuld ja mingi Weissensteini koduleht on ka elukõva.

Rästik rinna peal

Issand, sa näed, aga ei mürista! Sest kogunesiwad keik need wenelaste wäed jälle Rewali linna piirama ja põhjustasid seal suuri kannatusi, häwitades tule ja mõegaga, mis ette jäi. Ja waata: ei ole Moskoowiamaalt iial ükski rahwas midagi kiiduwäärset saanud ega ole wenelased midagi loonud, mis wäärt oleks kiitmist. Ehk kui mõni ongi, siis on ta oma maal tagakiusatud ja põlguse sees olnud. Ent mis teised ehitanud ja leidnud on, seda tahawad nad põletada ja lõhkuda ja paljudele süüta rahwastele teewad nemad kurja, nimetades seda kättemaksuks omaenese wiletsuse eest. Ja on hirmus, et meie seas on kurat nimega Sawweschari Hector, kes neid selles kurjuses õigustab ning oma alamaid kurja juureks peab. Riialasi ja ristitud eestlasi kurwastab see silmakirjalikkus üliwäga ja ei jõua nemad ära imestada, miks nimetatud Sawweschar oma karja kaitsemise asemel piggem hundi nende kallale õhhutab. Ja tõuseb taewani waewatute hala ning ebaõiglusest kurnatute kisa terwel Ema Maal.

One bastard down, thousands to go...

...EHK KUDA SIBUL BOSSI UUGU POES KÄIS

Oh rõemusta, ristirahwas! Wastasiwad siis Moskoowiamaa kuningad Sawweschari hädahüüule ja koggunes keik see wenelaste wägi Rewali juurde otse Antoniuse mäele, kus asus Andreas Achenschipfi telk ja tema orduwennad, kes kui üks müür noort kirikut kaitsewad. Laulsid orduwennad ja kutsusid hardaste issanda inglit appi ning ei saanud wenelased, kuigi küll et neid tuhandeid olli, meie omadele hädda teha. Nähhes, et Kristus meie omasid kaitseb, lahkusid wenelased müüride alt ning rüüstasid koledas wihas ümberkaudseid prowintse, põletasid külasid ja röwisid eestlaste wara ning lõhkusiwad hulga häid saksa jõuwankreid. Seda nähhes raius ordumeister Andreas maha nende ebajumalakuju ja küll Sawweschar imestas, et sealt werd ei woolanud! Ja sai teatawaks ühhe krooniku -nimelt ristitud eestlase Enno Tammeri- kirja pandust, et Sawweschari õige nimi hoopis Bureschin on, mis küll üks kuradisugu elik wene nimi on olema. Wenelaste maal jäi seepääle kõik üsna waguraks, sest et nemad kui röwlid olid käitunud Rewalas ja häbbi sees piddanud tunnistama riialaste üleolekut. Ja nuttis Sawweschar ja koos temaga leinasid talle ustawad Haim Schebik, Thomas Wittzut ning paljud teised ussisoo seast. Aga wenelaste ülemkarjane Alexius on kaugel Helveetiamaal elik Schweizis hinge waakumas, mis näitab, et wenelaste määratu kurjus ei jää mitte ilma taewase karistuseta.

Zecharia Sitchin

Ning juhtus üksteistkümmend aastat tänasest päevast tagasi nõnda, et Galiitsiamaal paganate tempel elik hiis suure suitsu ja walju kärgatussega kokku warises. Se olli paik, mida wenelased Mustaks Bõleks kutsuwad ja mille seest nemad üht isewärki rammu wõtsiwad. Seal elas wenelaste jumal Atom, tema tegi neile wäge, mil "electrum" nimetuseks, mis õieti üks kuradi temp on. Ja wihastas see wäga riialaste kaitsejat issandat, kes tegi nii, et see paik tuhhaks põles. Ja tabas suur hädda ja wiletsus wenelaste maad, sest paljud said hukka wee läbi ning teised wilja läbi, kuhu sisse kurat -jänud ilmma oma templist- oli puggenud. Ning maa jäi rahwast õige tühjaks, mis õigupoolest wäga kiiduwäärt olli. Ja kurat elik Atom sai wäga kurjaks wenelaste pääle, mille pääle mõnele paganalapsele kaswas wiis kätt, teisele aga sarwed ja paljudele kehaosi, mida issanda loodu nimekirjas sootuks pole. Kõik ristitud rahwad said aga rõmsaks, sest taas näitas püha ema Maria paganatele uut ja wana, mille kohhta eestlased ütlewad "teggi säru."

Aga sai sel issanda aastal teoks, mida paljukannatanud liiwimaalased kaua oliwad oodanud. Nimelt üliwaga Riia piiskop Mohr sai Rooma legaadilt, kes õnnis neitsi Pinali Inna on, ühhe wiguri, mille pääle likuwad pilddid raiutud on. Need on üks martürium, mis jutustab piiskop Mohri ja kirikule alati ustawa Mantaswalde juhhtumistest paganate seas.

Ent wata: Rewali taanlaste foogt Sawweschar jäi kurwaks, sest et püha Antoniuse mäe pealt wiiakse ära rauast tahhutud sõjateenistuse wenna kuju, mida ordumeister Andreas Achenschipf ebajumalaks arwab. Ja mis wõib üks Sawwescharrikene suurtsugu ordumeistri wasta! Waene foogt hüüab härdaste appi Moskoowia kuningaid, et märtrite haudu ei teotataks. Sawweschar on kui üks katkutõbbi elik leprosium, mille issand kristlaste pattude karistuseks maa pääle saatnud! Ja ei wääri see libbekeel oma märatu kurjuse ja kawaluse sees püha ristimise sakramenti, waid on teeninud ainult õiglase surma mõõga läbi. Ent üks wanamutt sõnas imelise leiduse sees, mis kannab "radioolumi" nime, et nimetatud Antoniuse - kes on ülipüha- mäele, otse sakslaste kiriku ette on maetud üks kõrgest soost sõjateenistuse wend, keda hüütakse "wene offizier". Ja on samasse paika maetud ka üks naesterahwas, kes on Jeesuse waenlaste sugu elik juudarahwa tütar.

Head Markusepäeva!

Ja tabas issanda wiha wenelaste maad, sest Moskoowia kuningas Boriss heitis hinge. Se nimmetatud kuningas ristis paljusid Eestimaa ja Liiwimaa sees, ent ei käinud ise teps mitte jummala sõna järele. Oli ta nõnda suureks nuhtluseks nii ikestatud paganatele kui ka Liiwimaa noorele kirikule. Ja tuli endine Germaaniamaa mees, keda ordu tundis nime all "kagebeat", ja kes olli ka üks moskowiitide würst, ja tema nimi oli Waldemar Puttin, ning lõi Borise maha. Ja wenelasid tegid lärmi ning laulsid, sest Borris olli wäga jumalawallatu mees, kelle ainumas siht elus oli kuradiwesi elik wodka. Rõõmu tundis ka Rewali linnas taanlaste pääpiiskop Thomas Heinrich, ent rüütel Arnold jäi kurwaks.

Ent samal ajal oli Riia linna sees üks lust ja lillepiddu, sest ülipühhal Liiwimaa piiskopil Marcus Mohril olli nimepäiw. Ning oli se tähtis päw ka ordumeister Adsolfil ja mõnel muul wastse kiriku sulasel, nagu Poissikessel ja Mantaswaldel.

Kirves ja kuvalda- peenmehaaniku tööriistad

Nagu kõnelewad ürikud, wõtnud kaua enne lunastaja sündimist üks suurtsugu mees, keda Pariseks hüüti, heaks röwida ilusa Helena, mispääle Troyamaa hirrmsaid werewalamisi ja sõdu nähha sai. Ja weretasid nad see suure hobbuse Troja linna, ent rummalad linnakodanikud löödi keik maha malewa poolt, kes hobuse ses warrjul olliwad. Ja wäggistati sur hulk naisi ja ühhed torgati mõgaga läbbi ja teised wiidi ühes tugewamate mestega orjadeks. Ei olnud rahu Roma maal, nagu se kõikjal tawaks oli paganate jures enne Pühha Poja tullekut.

Aga teie alandlik tener ossales ühhel isewärki kauplemisel, mida paganate juures "occsjon" kutsutakse, ja sai rikkaliku saagi ühhe kasti näol, mis ein Patronenkast.88 on. Olgu iggawest õnnistet teutoonide maa, mis wagade ristisõitjate tarwis nisugguse pärandi on jätnud. Jummalasanna Estimaa kele sees on hää, ent etskae: üks tõhhus germaanikast ometi parrem weel!

Kuid siis tõusiwad mustad pilwed ja kaugekõnelemise massina läbi rääkis minuga sakalaste hirmus wanem Lambite, kes kui kurat Liiwimaa rahwaste seas on ja kelle Suur Isa vist kül hirrmsamas wihas loonud on. Ja küsis minult, mis putub ühhe plaadi sisse, mille pääl liikuwad pildid on. Ning läksin seepääle Katarinenhofi foogti Benthonomeusi palge ette ja sain see plaat. Ja ristiusu küljest ära kukkuja Lembito sai sepärrast rõemsaks ning kummardas omma ebajumalaid. Ning köideti mind härja selga ja küsis paganate kuningas arbudega oma jummalailt, kas tuua ohvriks mind elik härglooma. Ning arbud tahtsiwad, et minu sisse ellu jäetass, mis küll selgeste Jesuse Cristusse märk olli. Ja astus minu juure sure habbega pagan, keda Calwete Maert kutsutakse ja westlesime kirjasannast. Ja wisin läbbi pühha ristimise sakramentumi ning waimust waesed eestlased said näggijaiks.

Head Jüripäeva!

Ja ennäe: sääl läitsiwad äraandlikud eestlased suure tule Raickylas, mis kui üks märk kogu maale olli. Ja salalike wanemate õhhutuse päle heitsiwad nemad enestelt pühha ristimise sakramendi ja haarasiwad kätte, mis kuulub sõjapiddamisse juurde. Ninck koggunes keik se pagganate wäggi Rewala jures, kus üks suur lahhing asset leidis. Ent waata: säl ulatas püha Gregorius oma abbikäe ja ühhed löödi põgenema ja teisi tapeti säälsamas lõputu hulk, mis üks issandale meelepärane tegu oli. Ordu ja Liiwima kirik olliwad sellest wägga rõemsad ja tänulikud, sest alati õnnistud neitsi Maria näitas jälle, kuidas ta oma lapsi eales hädda sisse ei jäta, kuid oma waenlasi rängaste nuhhelda wõtap. Ja oma langenute auks ja issanda kiituseks ehitas ordu selle paiga pääle Susi otelli ning panni walgusephoricumi, mille õnnistas wagga Hector Sawweschar.

Ja sõnnas se waga mees baron von Wolfsauge, keda pagganad Undisillma parruniks nimetawad: "Sina ei peap liigutama se rauast ordurüütli kujju, mis püha Antoniuse mäe peal seisap! Sina peap tullema Rewali südamesse ühte spektaaklit watama, du estnische Schwein! Sest seal on ein wõiduajjaminne, kus jõuwankerid peris ilma hobbusseta kihhutama! Sinul ei peap olema teist issandat pääle minno! Slawa bogu, hail und siig!"