Täna ehitusmehed ei tulnud!

Tuletasime pühade ajal vanade koolikaaslastega lapsepõlve meelde. Vellole meenus, et tal oli vesi põlves, aga Paulal oli vesipea!
Ostsime kasti limpsi ja kolm ruumi maisikepikesi ning stiilipidu "Tagasi lasteaias" võis alata. Grandioosse avapauguna lasi Tõnu ennast täis, märjaks sai ka alumisel naril pohmelliund põõnav Silja. Siis sõime nn. talupojasuppi, missugune jälkus piimas keedetud aed- ja juurviljadest koos seisab. Oi neid lõbusaid oksefontäänikesi, mis nüüd õhus peadpööritavaid surmasõlmi tegid! Daamide pealekäimisel luges Pets ette raamatut "Musika õppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseäranis koolmeistridele ja keigile laulo- ja mängusöbradele", endal suu oksevahus.
Edasi tulid seltskonnamängud. Minu armas sõber Markomon digimuutus purjumoniks, sest oli liiga tihti ventiili reguleerinud ja peldikus viinapudelit vaadelnud. Ise vaatasin mingi seitse õlli ja pool pudelit jäledat konni, aga "Kes aias"-nimelise ringmängu ajaks olin juba mälus, sest olin ka enne pidu viinakest näinud.
Öösel põikasime "Karjast" läbi, "Rokus" läks lõpuks pilt päris eest ära. Koju jõudsin alles hommikul, kus naine mul taburetiga hambad kurku peksis. Läbi hägu mäletan, et käisin veel duši all ning siis sain jälle abikaasa käest kolakat. Sedapuhku tagus ta mul jalgrattaga roided pudruks.

Soovin sullegi kaunist töönädala algust!

Kuda me Kirscheniga Lõunas käisime

Vabandage väga värvipildi pärast, kuid ma sain täna siukse asja. Palju õnne mulle kõigi poolt!

Kaksikvend surm

Seesama seeme, seesama pind
on sünnitand elu ja ühtlasi sind


(...lõik Nichifor Crainici samanimelisest luuleldusest, eesti keelde säädnud Marie Under)

"Must album", juuni 2007

/.../ Siis ütles Altmetsa Arno:
"Helve, minu elu on sinu käes."
"Mis moodi?" ei mõistnud tütarlaps.
"Noh, niikaua kui sa mulle truu oled, ei juhtu mulle seal midagi, kuhu ma lähen. Aga kui sa mind petad, siis kaob minu ümbert kaitse ja ma saan surma." /.../
Nagu valu käes vääneldes kiskus lõõts end uuesti kokku, et siis jälle lahti langeda, röögatades metsikult nagu surmavalt haavatud loom. Või ka inimene? Miks mitte inimene!
"See on Arno!" käis Helvel läbi pea. Ning ta mõistis, /.../ selle korinaga lahkus Altlepa Arno elust, kust teda välja lülitas üks tõotus, mida ei peetud.

Pedro Krusten

"Eesti Pildileht", september 1943

Õhtu. Teel eesliinile tuleb vastu kurb rongkäik: kaks meest kannavad kolmandat. Nad sammuvad raskelt ja aeglaselt mööda kaevikuveert /.../ joonistades öösse ruttavale taevakumale kolm suurt inimlikku varju, nagu kannaksid hiiglased langenud kaaslast mäkke.
Vaenlase kuul oli teda tabanud laskepesas. Surm võttis jälle osa nende ühisest söömaajast sõdade ulja ja paratamatu lepingu põhjal. /.../ Homme viskavad sõbrad talle mulda kirstule ja asetavad kasepuust risti.

Rein Sepp

Untsakad 19. mail Eestis!

Käisime täna poisiga laulmas. Tegelikult küll laulis poiss, mina kõlgutasin niisama mune, sest siis on nendega lähenevate pühade ajal vähem jamamist. Mulle meeldib, kui muna on pehme. Mitte limane, vaid ilusti keedetud nõnda, et valge on kõva, kollane aga pehme. Mu mõrsja hindab minu juures ennekõike aga kõva muna. Mine võta kinni, kellel siin õigus on.
Poiss laulis ja laulis, mina muudkui kõlgutasin. Lõpuks hakkas mul valus ja kupatasin poisiussi koju. Teel möödusime puust, mille otsa neli Vsevolodi või Fedoti ennast hiljuti "bemmiga" surnuks sõitsid. Hinge puges siuke tore jõulumeeleolu. Männiku-kant ongi selline kaunis ja tervisele kasulik. Aga "bemm" on tervisele kahjulik. Jälle olen lõhkise küna ees.
Võtsin poisiraisalt ühe DVD-filmi, mida veel poest osta ei saa, sest... no mina ka ei tea täpselt, aga igatahes ei saa ja kõik. Nimi on tal "Must album", eks te varsti ise näete seda. Aga oma kompuutrisse ma seda millegi pärast tõmmata ei saa.
Suure vihaga, mis mul oma kolme meetri pikkune, mõtlesin, et põrutan nädalavahetusel Tõrvasse, sest Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja sügavad järved, you know. Pluss mingi vana sara, kus sees imetabased rauajurakad ja vana kooli räbalapuntrad.

Ketaspidur on elusitt ansambel

Passisime Markoga bussipeatuses ja arutasime õhinal, mida eelseisvast Pärnu ekskursioonist oodata. Mina soovisin tutvuda naiste paradiisiga ja kobarkäimlaga, Markot paelus peamiselt mõte mõnest räpasest litsimajast. Rüüpasime külma peletamiseks viina. Hämmastav, kui kergesti kättesaadav on alkohol teise klassi õpilastele! Marko, just kui lugedes mu mõtteid, ei vastanud midagi, kuigi teeskles, et vastab. Mul jäi vaid üle temaga nõustuda.
Bussis kabistasime plikasid ja sõime nende munavõileivad ära. Klassijuhataja jutust saime aru, et meie loodetud lustireis kipub perse minema. Marko lasi nukralt munapeeru.
Pärnus irdusime klassikaaslastest ning läksime onu Leo kahureid vaatama. Tärkav pohmell tegi meele mõruks, mille tõttu käisime Port Arturi parklas kusel. Samas andsime ühele kohalikule prillipapale vastu tatti. Tüüp imestas selle peale ka ise, miks tal on mobiiltelefon ja rahakott, kui meil on nuga! Andsime raisale veel.
Õhtul tahtsid vanemad ekskursioonimuljeid kuulda. Kiitsin põnevaid muuseume ja kaasahaaravat teatrietendust, eriti tõstsin esile Kuressaare lossi. Ema muutus valvsaks ning käskis mul alkomeetrisse puhuda. Isa hakkas pliidi peal sõrgkangi kuumutama.